Viljo Saldre 5. II 1952 – 16. X 2020

Meie hulgast on lahkunud Viljo Saldre, näitleja ja lavastaja, kaht Eesti teatrit direktorina juhtinud mitmekülgne teatri­inimene.

Tallinnas kunstnike peres sündinud Viljo Saldre astus pärast keskkooli lõpetamist 1970. aastal Tartu Riikliku Ülikooli eesti filoloogia erialale, diplomi sai ta 1977. aastal. Teatrihuvi oli teda õpingute ajal viinud Vanemuise teatri õppestuudiosse, mille ta lõpetas 1976. aastal. Tema lavadebüüdiks olid väikerollid Jaan Toominga lavastatud „Musketärianas“ (1974). Kohe järgnesid ka esimesed suuremad rollid mitmetes Eesti teatrilukku jäänud Jaan Toominga lavastustes: Kusta („Põrgupõhja uus Vanapagan“, 1976), Isa („Veli Joonatan“, 1976), Maciej Chełmicki („Polonees 1945“, 1976). Vanema põlve lavastajatest jõudis Saldre teha kaasa Epp Kaidu (Karl, „Elu tsitadellis“; Karu, „Tavaline ime“, mõlemad 1976) ning Kaarel Irdi lavastustes (Jaan Tamm, „Ma langesin esimesel sõjasuvel“, 1979).

1980. aastal debüteeris Viljo Saldre lavastajana, tuues Vanemuises lavale Mihkel Tiksi esiknäidendi „Lahtihüpe“, mida mängiti edukalt mitu hooaega. Samal aastal siirdus ta administratiivtööle Vanemuise korraldajadirektori ametis. Aastatel 1982–1983 töötas ta kultuuriministeeriumi repertuaari­­kol­leegiumi peatoimetajana. 1983. aastal jätkus tema loominguline tegevus nii lavastaja kui ka näitlejana Viljandi Ugalas.

Tema lavastuste hulgas on nii maailmaklassikat (Čapeki „Valge katk“, 1984; Ibseni „Nora“, 1985; Rolland’i „Giljotiin Dantonile“, 1987) kui ka lastelavastusi (Kiplingi ja Süvalepa „Kass, kes kõndis omapead“, 1981 Vanemuises ja 1983 Ugalas; Undi, Viidingu ja Rannapi „Kolm põrsakest ja hea hunt“, 1985; Kirke­gaardi ja Saldre „Meil on ninasarvik Otto“, 1987), mitmetele lavastustele kirjutas ta ise ka dramatiseeringud.

Saldre Ugalas tehtud rollidest väärivad nimetamist eelkõige kaks suurt peaosa Shakespeare’i draamades (Claudius „Hamlet“, 1984; Jago „Othello“, 1986), aga ka Paul Cramer (Feuchtwangeri ja Undi „Vennad Lautensackid“, 1985) ning Johan Ludvig Heiberg (Enquisti „Vihmausside elust“, 1986). Aastatel 1989–1991 töötas Viljo Saldre Ugala teatri asedirektorina. Pärast teatrist lahkumist tegutses ta tõlkija ja kirjastajana.

Vanemuine

Ugala teater

Eesti Teatriliit

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht