Rulkovi saladus elab edasi

Tarmo Teder

Filmialbum „Filmirežissöör Anri Rulkov”. Teksti autorid Aleksander Rulkov, Jan Kaus, Karol Ansip, Vahur Linnuste, Raimo Jõerand. Inglise keelde tõlkinud Marje Einre ja Karin Sibul, inglise keele toimetaja Adrienne Brayman. Kaanefoto autor Johannes Arro, kujundanud Mari Kaljuste, kaaned ja DVD kujundanud Britt Urbla Keller ja Maite Kotta. Filmid digitaalselt restaureerinud Tanel Toomsalu / Allfilm OÜ. Sihtasutus Anri Rulkov, 2012. 96 lk. Suve hakul esitleti kinos Artis filmialbumit varalahkunud režissööri Anri Rulkovi (1972–2008) loominguga. Kakskeelne kaantevahe sisaldab kahte DVDd Rulkovi lühifilmidega, tema loomingu tõlgendusi ja fotosid. 2001. aastal Rein Marani juhendatud filmi ja video kursuse lõpetanud Anri Rulkov jõudis oma kaheteistkümne filmile pühendatud eluaasta jooksul teha kolm isikupärast ja erilaadset lühifilmi („Juliet”, „Helmut” ja „Hirm”), olla kümmekonna filmi monteerija ja paljude telesaadete režissöör, kes lahkus just siis, kui hakkas välja kujunema tema omanäoline filmikäekiri. Rulkovi mahult vähese loomingu erikaal suudab vajutada sünge jälje eesti filmilukku. „Anri Rulkov liikus oma filmides mööda ühiskonna prügimägesid, mööda lagunenud hooneid, mööda ääremaade külasid, mööda vanadekodusid ja hooldusasutusi,” kirjutab Rulkovit hästi tundnud Raimo Jõerand.

Jan Kaus annab Rulkovi loomingut iseloomustavateks märksõnadeks: halvaendelisus, mahajäetus, ettemääratus, normaalsuse suhtelisus.

„Anri Rulkov on astunud meie filmikunsti kindlakäeliste meistrite hulka. Tema lühifilm „Hirm”, mida äsja ETVs nägin, ei jutusta realistlikult,” sedastab Vahur Linnuste ja väidab: „Temas tekib uus tõelus, mis väljendab inimese ootusi ja kartusi, aga näitab samas, kuivõrd aldis on ta väljast tulevale suunamisele, mis painutab ta maha, muljub kõveraks ja teeb edasielamise võimatuks.”

Karol Ansip liigitab Rulkovi viimaseks lühimängufilmiks jäänud „Hirmu” (2004) psühholoogilise thriller’i kategooriasse. Selles algusest peale halvaendelises filmis kujutatakse ühe kodanlikult enesekindla naise murdumist: too peab ootamatult minema maale hullumajja tegelema oma unustatud ja surnud emaga.

Rulkovi vahest kõige tuntum film on ositi ja maitsekalt lavastatud õudusdokumentaal „Helmut” (2001), kus uuritakse ühe vana filminäitaja saladuslikku hukkumist enne väljakuulutatud seanssi kusagil kolkakülas.

Juba Rulkovi tudengifilmides avaldus tema iseärasus. Teisel DVD-l, mis albumi kaane küljes, on kolm Rulkovi varast katsetust („Etüüd valgusele”, „Lavka”, „Aur”) ja dokumentaalfilm „Mare Vint” (2006). Esitatud on ka kolmanda, olematu DVD filmide kirjeldused, mida Rulkovi plaanis lavastada, kuid mida ta kahjuks teha ei jõudnud.

Piklikus formaadis filmialbum on eriline veel selle poolest, et müüki seda ei antud (loodetavasti on see vähemalt Eesti peamistes raamatukogudes), kaantevahe Anri Rulkovi filmidega levib ainult kinkimise teel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht