Veel ei tea, kas unistasin just seesugusest e-raamatu juurutamisest

PILLE-RIIN LARM

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Eesti rahvaraamatukogude kõige populaarsem kirjanik oli mullu rootsi lastekriminullide autor Martin Widmark.1 Saab näha, kas Widmark osutub sama populaarseks loodavas üle-eestilises e-raamatute tasuta laenutuskeskkonnas.

Uus keskkond peaks tööd alustama juba oktoobri keskel. Selleks on Eesti Rahvusraamatukogu koostöös kultuuriministeeriumiga välja kuulutanud hanke.2 Tõsi küll, täit kindlust, et Widmarki „LasseMaia detektiivibüroo“ raamatud seal leiduvad, ei ole: e-väljaanded ja juurdepääs e-väljaannete laenutamise tarkvaraplatvormile hangitakse tervikteenusena. See tähendab, et teenusepakkujal olgu endal nimekiri saadaolevatest väljaannetest, mille kohta õiguste valdaja on öelnud, et neid tohib laenutada. Tänavu peab seal olema vähemalt 3000 e-väljaande nimetuse litsentsi ning järgmisel aastal peab lisanduma veel u 10 000 litsentsi (iga litsents vähemalt 10 lae­nutus­korda, pakutavad nimetused ei sisalda tasuta väljaandeid). Rahvusraamatu­kogu võib keskkonda ka ise teoseid lisada ning laenutatavate väljaannete hulka hakkavad kuuluma ka audioraamatud.

Paistab nii, et jätkub senine praktika, millega on pidanud rinda pistma Tallinna Keskraamatukogu e-raamatute laenutuskeskkond ELLU: kindlust, et soovitud teose litsents saadakse, ei ole. Ka „LasseMaia detektiivibüroo“ sarja õiguste valdaja võib keelduda. Mitte et ma ise sellest sarjast väga puudust tunneks, kuid kui lapsed vabatahtlikult midagi juba loevad, väärib see veelgi kättesaadavamaks tegemist.

Püsima võib jääda ka teine senine e-väljaannete laenutamise kitsaskoht: hanketingimustest on raske välja lugeda, kas laenutatavaid väljaandeid peab saama lugeda ka e-lugeriga. Hanke tehnilises kirjelduses öeldakse, et teenus peab töötama nii nutitelefonides kui ka arvutis, laenutada ja lugeda peab saama nii võrguühendusega kui ka -ühenduseta. E-lugerit ei mainita.

Veidi tekitab kõhklust teadmine, et laenutamine hakkab käima isikukoodipõhiselt. Ühelt poolt on see ju hea: enam ei sõltuta asukohast ega raamatukogu teeninduspiirkonnast, e-raamatuid saab laenutada ka välismaal. Teisalt näib aga tekkivat juurdepääs minu andmetele teenust osutaval kompaniil, keda ma ei pruugi usaldada samavõrra kui Eesti Rahvusraamatukogu ennast.

Loodan, et muretsen asjata. Kõigele on ehk juba mõeldud, läbirääkimisi autoriõiguste valdajatega peavad parimad kuldsuud, litsentsid suudetakse kinni maksta ja turvariskid saavad eos maandatud. Peamine takistus e-väljaannete leviku teel ei peitu aga laenutuskeskkonna puudumises, vaid selles, et e-väljaannete loomine ei ole autorile ega kirjastajale motiveeriv. Tuleks reaalsusega kohandada e-raamatutega seotud seadusandlus, alandada nende käibemaksu ning tagada autoreile e-laenutuste eest hüvitised. Peale Martin Widmarki tõuseks sellest tulu meie oma Andrus Kivirähale, Ilmar Tomuskile, Aino Pervikule ja paljudele teistele kirjanikele, ennekõike aga lugejaile.

1 Autorihüvitusfond

2 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/2133495/general-info

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht