Viljandi folk, kas missioon täidetud?

Festivali algatajate kunagi seatud eesmärgid on küll saavutatud, kuid Viljandi folk jätkab mõjukana eesti pärimuskultuuri edendamist.

ANDRES LAIAPEA

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

XXIX Viljandi pärimusmuusika festival 28. – 31. VII.

Viljandi pärimusmuusika festival kutsuti ellu selleks, et viia folk massidesse. Festivali pealik Ando Kiviberg ütles muusikalaagrile „Eesti etno“ pühendatud vestlusringis*, et põhimõtteliselt võiksid festival ja seda korraldav Eesti Pärimusmuusika Keskus pillid kotti pakkida, sest on oma ülesande täitnud – liikumine läheks kogu Eestis võimsalt edasi juba ilma selletagi. Kivibergi hinnanguga praegusele olukorrale võib nõustuda, kuid Viljandi folgifestival jätaks ajalukku kadudes endast maha siiski suure augu, mida teistel tuleks täitma hakata. Õnneks ei ole näha märke sellest, et nii tõesti juhtuda võib.

Korraldajad nimetavad seda Eesti suurimaks muusikafestivaliks. Võib vaielda, kas seda tiitlit ei peaks kandma hoopis „Jazzkaar“, Tallinn Music Week või Eesti muusika päevad (sõltub ilmselt maitsest ehk sellest, mis valida suuruse mõõdupuuks), aga ühte ritta nimetatud kolmega sobib Viljandi folk oma kaaluku­selt kindlasti: neli päeva, üheksa lava, ligi 120 suuremat või väiksemat kontserti, varahommikuni kestvad etnodiskod, kümned õpitoad ja peale selle veel lisaprogramm. Kõige selle kajastamiseks läheks tarvis vähemalt nelja-viit reporterit, kellel lastakse pool Sirpi täis kirjutada. Seega ei saa käesolev kirjutis olla isegi parimal juhul enamat kui vaid pinnapealne kiibitsemine.

Rahvamuusikute kasvulava

Esimene folgifestival toimus Viljandis 1993. aasta 15. mail. Juba samal aastal asuti korraldama muusikalaagreid lastele ja noortele. Eeskujuks oli Rootsis Faluni folgifestival, mida järgides korraldati 1997. aastal ka esimene „Eesti etno“ laager, mis oli mõeldud neile, kes ei vajanud algõpetust, vaid ihkasid midagi enamat. „Eesti etno“ 25. aastapäeva puhul valmis südamlik reklaamfilm „Eesti ETNO armastab“ (režissöör Jürgen Volmer), mida näitas nüüd vahetult enne festivali ka ETV2 (praegu veebis järelvaadatav). Kuulsin festivalil, et tõuke Viljandisse tulekuks andis mõnele noorele just selle filmi vaatamine.

Viljandi folk on koht, kus etnokad annavad oma lõppkontserdid. Nad on terve nädala koos harjutanud, üksteiselt lugusid õppinud ning astuvad siis koos suurele lavale, et neid publikule tutvustada. See on alati olnud festivali huvitavamaid osi. Sageli on kavas ka kohapealset päritolu palu. Näiteks tänavu Kärstna mõisas toimunud „Laste etno“ laagris (12–16aastastele) õpiti selgeks kuulus „Kärstna polka“, kusjuures enne folgifestivali anti kontsert Kärstna külarahvale (omamoodi peaproov). Pärast Viljandi folgi suurt finaali lendavad etnokad laiali. Jätkuna laagritele on sügiseti hakatud korraldama seal osalenute hulgast valitud väiksemate gruppide ringreise.

Kuusalu vallast Uuri külast pärit Uurikad on ehe näide sellest, milline üks folkansambel olema peab – hea eeskuju kõigile Eesti küladele, kus elab veel lapsi ja noori.

Kärt Petser / Viljandi pärimusmuusika festival

Tänavu eelnes festivalile esimest korda mentorprogramm, mille raames Eesti Pärimusmuusika Keskus toetas viie noore ansambli arengut. Neist kolm (ÖÖT, Tammele ja Kuula Hetke) on kultuuriakadeemia taustaga, kuid kaks (EHALE ja Triuka) on kokku pandud muusikalaagrites osalenud noortest ja nemad alustasid tegevust alles käesoleva aasta alguses. Mõlemad on välja andnud esimesed singlid ning said võimaluse teha folgifestivalil suur lavadebüüt, mis läks neil ka päris hästi korda. Ühes sellele eelnenud õpitoas kinnitasid mõlemad koosseisud, et kavatsevad jätkata koos musitseerimist ka pärast mentorprogrammi lõppu. Nii ongi ring täis saanud: festival propageerib pärimusmuusikat, et äratada huvi laagrite vastu, kus osalenutest pannakse kokku bände, mis saavad sellel festivalil esineda, et propageerida pärimusmuusikat.

Juured ja ladvad

Viljandi folgi tänavuse teemaga „Juured ja ladvad“ rõhutati keskendumist pärimusliku aluspõhja edasiarendajate loomingule. Puhtalt reklaami tegemiseks tõstan siinkohal esile Kuusalu vallast Uuri külast pärit Uurikad, kes esinevad ­ 12. augustil Käsmus Viru folgil. Neid tasub kuulata seni, kuni on veel võimalik, sest liikmete vanuse kasvades ilmselt lendab see kollektiiv lõpuks paratamatult laiali. Praegu on nad aga väga ehe ja hea näide sellest, milline üks folkansambel olema peabki – tõesti hea eeskuju kõigile Eesti küladele, kus elab veel lapsi ja noori. Või mine tea, võib-olla jäävadki koos musitseerima, tegutsevad kogukonnabändina veel ka kolme­kümne aasta pärast.

Tugevaid kogukonnabände oli festivalil teisigi. Kihnu pillilaste ridades astusid lavale ka täiskasvanud mehed ja naised – juba 16 aastat tegutsenud kollektiivi tuumiku moodustavad küll Kihnu kooli õpilased, kuid sinna kuulub ka vilistlasi ja teisi toetajaid. Sõrve naiste regilaulurühm Ammuker, kes käib koos Anseküla seltsimajas, pidas publiku ees maha tõelise laululahingu, mille ees kahvatuvad räpparite sellesarnased üritused.

Ammukeri juhendaja Tammeougu Mari, Kati Soon ja Meelika Hainsoo andsid koos tütardega festivali teemakontserdi „Juured ja ladvad, emad ja tütred“. Sellised just Viljandi folgi jaoks kokku pandud kavad, mida mujal ei esitata, väärivad alati kuulamist.

Esimest korda oli festivalil Jaak Johansoni nimeline lava (Pauluse kirikus). Publikul oli raskevõitu sinna jõuda, sest see asus festivalialast eemal ning seal toimunud autorilaulude kontsertidele tuli pilet osta ka passiomanikel. Tunnistan, et jõudsin isegi sinna vaid ühele kontserdile kuuest. Kärt Johansoni ja Elina Reinoldi laulu- ja luulepõimik oli aga mulle üks liigutavamaid peatusi sellel festivalil. Loodetavasti jääb eraldi autori­laulude programm edaspidigi Viljandi folgi osaks, sest see suund väärib Eestis kindlasti arendamist. Festivali korralduslikku külge puudutavad uuendused võib lugeda üldiselt kordaläinuks – folgi­liste liikumine kontserdipaikade vahel oli varasemast sujuvam, suuri ummikuid enam ei tekkinud. Hästi tehtud!

Mitu olulist esitlust

Kandlevirtuoos Eva Väljaots andis kaks väga head kontserti. Esimesel esitles ta koos Robbie Sherrattiga muusikat nende peagi ilmuvalt ühisalbumilt, teisel oma kevadel ilmunud debüütalbumilt „Hundinuiaõis * Bulrush Bloom“. Publiku huvi jäi tagasihoidlikuks, kuid muusika­gurmaanide jaoks on see kindlasti üks tähelepanuväärsemaid sel aastal avaldatud folgialbumeid. Näiliselt lihtsad, ent peene koega helimaastikud, huvitavad kõlamängud, mida sobib kuulata nii õhtul unne suikudes (ainuke kontsert, kus kaotasin valvsuse ja jäin hetkeks magama, sest see muusika viis mind lihtsalt ära täiesti teise maailma) kui ka hommikuseks äratuseks (helinana telefonist), nii mõttevaba mediteerimise kui ka suurt keskendumist nõudva mõttetöö taustaks.

Ingrid Rüütel esitles videosilla vahendusel mahukat kogumikku „Viljandi­maa laule ja lugusid“, kuhu ta on koondanud valiku (sõnad, noodikirja pandud viisid, laulude juurde käivad lood) peamiselt 1960.–1970. aastate kogumisretkede saagist. Viljandimaa oli eesti vahetantsuga ringmängude tuumala (tugevate läti mõjudega), kust on pärit paljud mujalegi levinud ringmängulaulud. See piirkond eristus teistest traagilise sisuga külalaulude rohkuse poolest, mida mujal Eestis nii palju ette ei tulnud – kindlasti leiavad raamatust midagi inspireerivat tänapäevagi noored rahvamuusikud, kui nad seda lugema juhtuvad.

Tavapärastest esinejatest puudus tänavu kavast Trad.Attack!, aga vahetult enne festivali avaldasid nad oma tuleval aastal ilmuvalt albumilt esimese singli „Ella“, mis kõlas nagu kutse folgile (ellatus oli vanasti karjaste omavaheline kutsehüüd), andes sellega märku, et praegu oli neil lihtsalt väike puhkus. Pealegi on nad Viljandi folgi vahele jätnud paaril korral varemgi. Kuigi festivalil ringi jalutades õnnestus mul korduvalt kuulda kõnelusi, kus väljendati imestust nende puudumise üle, ei ole fännidel põhjust muretseda: Trad.Attack! ilmselt veel laiali minemas ei ole.

* Toimetuselt. Muusikalaagri „Eesti etno“ tegemistest ja festivali raames korraldatud vestlusringis arutatud teemadest loe lähemalt järgmisest Sirbist 12. VIII.

Share this...
Share on Facebook
Facebook
Tweet about this on Twitter
Twitter

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht