Viiruskriis kultuuris

Kultuuri- ja loometegevusettevõtted ning töötajad said kriisi ajal kannatada keskmisest märksa rohkem.

KATRIN PIHL, SIIM KRUSELL, URVE METS, ANDRES VIIA

Müügitulu ja hõivatute arvu langus eelmise aasta II kvartalis võrreldes aasta varasemaga oli kultuuri ja loometegevuse valdkonnas tuntav ning kehtivad ja uued piirangud ei pruugi olukorda kuigivõrd parandada. Kino-, videofilmide ja telesaadete tootmise müügitulu moodustas eelmise aasta II kvartalis vaid kolmandiku aasta varasemast. Kriisi tagajärjel kaotasid oma loomingulised väljundid ja igapäevatöö paljud muusikud ning vabakutselised näitlejad.

Hõivatute arv ei ole siiski vähenenud nii palju, kui oleks võinud eeldada müügitulu langusest, samal ajal ei pruugi vabakutselised loovisikud olla kajastatud hõive statistikas. Ettevõtjad on oma töötajaid püüdnud hoida ja kasutanud selleks mitmesuguseid meetmeid. Töötasuhüvitiste kasutamises on lisaks toitlustus-, majutus- ja turismiettevõtetele esimeste seas ka meelelahutusvaldkond, kus hüvitati kuni pool makstud töötasust.1

Kriisi ajal peatati suured produktsioonid, filmivõtteid ei saadud teha ning see põhjustas mõistagi ka rahaliselt väga suure kahju. Kahju tekkis ka filmifestivalide ära jäämisest, filmitegijate suhtlus, sh üritused, läks üle virtuaalseks. Kevadel ära jäänud projekte on püütud siiski edasi lükata. Kinosid mõjutas peale esialgse sulgemise ka hilisem külastajate arvu vähenemine. Kuna kinod ei saanud enam filme näidata, jäi ka Eesti filmitootjatel tulu saamata. Seoses uute piirangutega on kinod endiselt raskustes. Eelmise aasta kevadist kriisi aitasid suurel määral leevendada toetusmeetmed.

Ajakirjandus ja kirjastamine

Ajakirjanduses ja kirjastustes vähendati mõnevõrra töötajate arvu ja palku, olukorra paranedes küll korrigeeriti tehtud otsuseid. Kirjastamises kahanes hõivatute arv eelmise aasta II kvartalis ligi 350 inimese võrra võrreldes aasta varasemaga. Eelmise aasta II kvartalis oli keskmine palk kirjastamise alal ligi 3% väiksem kui 2019. aasta II kvartalis. Kolmandas kvartalis oli aga palk juba võrreldes aasta varasemaga tõusnud.

COVID-19 kiirendas digipööret ka meedias. Hakatakse harjuma, et ajakirjandusliku sisu eest veebis tuleb maksta. Reklaamimüük kukkus märkimisväärselt, kuid mitte nii palju, kui oli kardetud. Näiteks raadiotes reklaamimüük hoopis kasvas. Kirjastuste tööd on mõjutanud kirjastusmesside ja muude sündmuste ära jäämine, kus loodi väärtuslikke kontakte nt müügi edendamiseks. Need on asendatud virtuaalsete kohtumistega ning kannapööre digikanalitesse toimus suhteliselt kiiresti. Väiksematele kirjastustele on kriis toonud hoopis kasu – virtuaalkanalite kaudu turundamine on nende võimalusi võrreldes suurte kirjastustega avardanud.

Ajakirjanduses on kasvanud digiturunduse tähtsus, endiselt on hinnas kvaliteetseks sisuloomeks vajalikud teadmised ja oskused. Viiruskriisi mõjul hoogustus meediamajades juba varem alguse saanud suundumus üha enam väärtustada mitmekesiste oskustega töötajaid. Näiteks läheb ajakirjanikel senisest enam vaja andmete visualiseerimise, infograafika loomise, pildi- ja videotöötlusprogrammide kasutamise ja videote monteerimise oskust ning uute tekstitöötlusprogrammide kasutamise vilumust.

Loomemajanduse alavaldkondade müügitulu II kvartalis, 2018–2020 miljonites eurodes.

Allikas: statistikaamet, EKOMAR

Disain

Viiruskriisi mõju disainivaldkonnale puudutas peamiselt töökorraldust – töö koliti ümber kodukontoritesse ja digitaalsetesse keskkondadesse. Paljud disainiprojektid, -hanked või -teenused külmutati ega jätkunud plaani järgi. Positiivsena kogeti, et disainerid tegid palju rohkem koostööd. Üheskoos püüti näidata, et disainerid aitavad probleeme lahendada ning seda kriisi peaks kasutama valdkonna arenguhüppeks. Materjalipõhistele disaineritele (nt keraamika, klaasikunst ja -disain, ehtekunst) mõjus kriis raskemalt, paljud väiksemad disainipoed olid sunnitud uksed sulgema ja ilmnes kiire vajadus kolida müük üle digikanalitesse. Kasvas nõudlus näiteks äridisaini ja strateegilise disaini järele, kuna kriisiajal tuli paljudel ettevõtetel ümber orienteeruda ning disainerid said aidata uusi tooteid ja teenuseid välja töötada. Hoo sai sisse e-poodide ja veebiplatvormide arendus. Paremini läks neil, kel oli e-pood olemas või kes suutsid selle kiirelt välja arendada. Mõned materjalipõhised disainerid on üritanud leida tööd muudes valdkondades või profileerinud end ümber nt kasutajakogemuse disainile. 2020. aasta sügiseks oli olukord märkimisväärselt stabiliseerunud, kuid (loome)majanduslik optimism oli jätkuvalt siiski madalseisus. Palju lootusi pandi jõuluajale, mis on paljudele (tarbe)kunstnikele ja disaineritele aasta suurima käibega periood.

Viiruskriis tõi kaasa suurema vajaduse e-poe käivitamiseks vajalike tehniliste oskuste järele ka disaini- ja kunstivaldkonna töötajatele, samuti läksid hinda e-turundusoskus, ettevõtlikkus ning enese esitlemise oskus oma toodete ja teenuste edukamaks müügiks.

Tulevikus on üha enam vaja näha disainilahendusi uute majandusstrateegiate ja ärimudelite osana. Viiruskriisi tulemusena kasvas nõudlus mitmesuguste disainiteenuste järele ning paljud disainiettevõtted värbasid töötajaid juurde. Ühelt poolt pakutakse rohkem võimalusi, kuidas disain saab tulevikus selliste kriiside lahendamisel rohkem abiks olla, teisalt esitab tulevik disainerite oskustele ka senisest enam ülesandeid – kasvab vajadus oskuse järele koguda ja kasutada statistikat, esitada õigeid küsimusi, analüüsida saadud infot ning korraldada uuringuteks fookusgrupi arutelusid. Samuti suureneb üldsuse vajadus tervishoiuteadmiste järele ja disaini abil saab siin sobivaid lahendusi pakkuda. Trendide mõjul kasvab vajadus universaaldisaini2 oskuste, ringmajanduse mõistmise, finantsjuhtimise põhialuste, õigusaktide ja õiguse aluste tundmise järele. Eestis seni tundmatu ametina on osalt viiruskriisi tõttu kasvanud vajadus nn füüsilise liikumise turvatunde spetsialistide, teisisõnu, liikumisteede disainerite järele, kelle ülesandeks on kujundada infoviitu ja majajuhiseid (viidandus, ingl way-finding3), mis hõlbustavad otsitava leidmist ning teevad orienteerumise sise- ja välisruumides lihtsamaks ja turvalisemaks. Viidanduse vajadus on eelkõige kasvanud tervishoius, samuti linnaruumis.

Muusika

Muusikud said kriisis tugevasti pihta ning nende hõive on vähenenud. Kriisi esimese laine ajal kitsenesid muusikute sissetuleku teenimise ja professionaalsuse säilitamise võimalused piirangute tõttu. Hinnanguliselt kahanes kontsertide piletimüügi tulu aasta varasemaga võrreldes kokku u 70–80% ning seetõttu jäid muusikute sissetulekud napiks. Ka kontserdikorraldajate tulu on kahanenud märkimisväärselt, üritusi kas ei toimunud või oli neid suure määramatuse tõttu väga keerukas planeerida. Eriolukorra ajal tehti küll kodu-, raadio- ja videokontserte, kuid need ei asenda vahetut esinemiskogemust publikule. Suurkontserdid ja festivalid olid nii esinejatelt kui publikult väikesemaarvulised, millel on kaudne mõju ka tarbimisele – saamata jäi tulu nii majutus-, toitlustus- kui transpordiasutustel. Suurematesse raskustesse on sattunud rahvusvahelisest turust sõltuvad kontserdikorraldajad – välisesinemisi ei toimu ja ka välisartiste Eestisse ei tule.

Piirangute jätkudes võib väheneda nii muusikute professionaalsus kui ka publiku kontserdikülastuse harjumus. Kui interpreet ei saa esineda, kaotab ta kvalifikatsiooni, ainult proovidest erialase professionaalsuse säilitamiseks ei piisa. Häiritud on ka kooride ja orkestrite töö, proovid on ära jäänud või toimuvad väga väikestes rühmades. Pikemas plaanis mõjutab see ka huvi asuda õppima muusika erialasid.

2020. aasta suve teises pooles olukord mõningal määral stabiliseerus, lootusi pandi jõuluajale, mis on muusikutele arvukamate esinemistega aeg aastas. Paraku uutest piirangutest tingituna jäid kontserdid sel perioodil taas ära ja tulu saamata. Muusikud kardavad, et kollektiivid ei pruugi püsima jääda ning lähiaastatel tuleb osal inimestel tõenäoliselt otsida muud rakendust. Mittekoosseisuliste muusikute ja koorijuhtidega lepingu lõppemisel uusi kokkuleppeid ei sõlmitud. Kuna muusikute väljaõpe on väga ajamahukas, tuleb otsida lahendusi, et hoida interpreete erialasel tööl. Üheks võimaluseks on muusikute samaaegne töötamine instrumendi õpetajana muusikakoolis. Täiendusõpe on abiks, et omandada õpetamiseks ning ka distants­õppeks vajalikud teadmised ja oskused. Nii saaksid nad läbi viia instrumendi õpet eri sihtrühmadele, sh täiskasvanutele. Muusikute suurem ümberorienteerumine pedagoogilisele tööle võiks ühtlasi leevendada muusika­õpetajate nappust, aitaks säilitada erialast professionaalsust ja hoida esitajate vaimset tervist. COVID-19 kiirendas muusikute vajadust erialaste programmide, nt digitaalse noodimaterjali tarkvara, muusika salvestusprogrammide, voogedastusprogrammide jm kasutamisoskuse järele.

Etendusasutused

Eriolukorra ajal etendusasutused suleti ning alates suve algusest lubati korraldada etendusi teatud piirangutega.4 Kriis mõjutas tugevalt neid teatreid, kus välisturistide osakaal publikus oli suur või kellel oli rohkem välisprojekte, eeskätt tantsuteatrit. Muutunud on publiku ostuharjumus, pileteid ostetakse kas etenduse toimumise nädalal või ka samal päeval, s.t väga pikalt ei saa mängukava ette planeerida ning peab olema valmis paindlikult oludega kohanema. Paljudes lasteaedades ja koolides on teatrite ühiskülastused ära jäetud. See mõjutab otseselt lastele ja noortele suunatud etendusasutuste tööd. Ka vanema põlvkonna teatrikülastused on märkimisväärselt vähenenud, varem moodustasid pensioniealised suure osa publikust. Teatri külastatavus erineb ka piirkonniti, kehvemas seisus on Tallinnas paiknevad etendusasutused. Katsetatud on digiteatriga, aga see ei asenda vahetut elamust, näitlejale on kontakt publikuga väga vajalik. Teatrijuhtide sõnul oli paljudel töötajatel psüühiliselt raske kriisi esimese laine ajal kolm kuud ilma tööta olla, veebi teel lavastusproove teha on keeruline ja virtuaalne esitus ei asenda vahetult toimuvat etendust. Töötukassa toetusmeetmed on aidanud inimesi tööl hoida ning etendusasutused piirangute ajal töötajaid ei koondanud, vaid on püüdnud senist koosseisu säilitada. Kõige keerulisem on vabakutselistel näitlejatel, sest teatrid leiavad muutunud oludes esmajoones tööd koosseisulistele näitlejatele. COVID-19 tingitud majanduskriis tõenäoliselt kiirendab näitlejate hõive vähenemist, seda eeskätt vabakutseliste näitlejate arvel, kes peavad astuma samme uue eriala omandamiseks. Samal ajal pakub kriis leevendust heli-, valgus- ja videotehnikute põuale, kuivõrd paljud üritusturunduse ja tehnikarendi ettevõtted on sunnitud oma tegevust kokku tõmbama ja sealt vabaneb vajalike oskustega töötajaid.

Muusika ja etendusasutuste turundustöötajad vajavad üha enam teadmist digiturundusest, kuidas veebis turundada nii, et piirangutega arvestatakse ja publik on saalis. Kuidas anda publikule kindlust, et ürituse korraldaja on tarvitusele võtnud nakatumist ennetavad meetmed. Samal ajal tuleb mõelda ka digiteatri arendamisele ning oskusele salvestada kvaliteetsemalt kui seni, et oleks võimalus etendusi ja kontserte näidata nii teles kui veebis.

Riik võiks toetada kultuuri, nt kontsertide ja etenduste kvaliteetset salvestamist – salvestada Eesti kultuurilugu. See aitaks säilitada loovisikute professionaalsust ja hoida motivatsiooni. Eesti Rahvusringhäälingul võiks olla suurem roll kultuuriasutuste tegemiste kajastamisel. Piirangud ürituste toimumisele peaksid olema ürituse- ja kohaspetsiifilised, nt nõuded hajutatusele (ballett erineb ooperist jne). Piirangute kehtestamisel saaksid terviseeksperdid kultuuritöötajatega tõhusamat koostööd teha.

Raamatukogud

Raamatukogud viiruskriisi puhkedes esialgu suleti, aga peagi leiti võimalused raamatute laenutamiseks kontakte vältides – raamatukapp, kotis laenutus, raamatute saatmine jmt. Raamatukogutöötajad, kes said teha kaugtööd, tegid seda. Laenutajate ja registreeritud kasutajate arv raamatukogudes kasvas, kuna paljud muud kultuuritarbimise viisid olid piiratud. Ootuspäraselt kasvas e-raamatute laenutuste arv ning vastavalt ka raamatukogude kulud e-raamatute litsentside soetamiseks. Tekkis uus kogude liik – eri keskkondades salvestatud videoloengud. Hariduslik tegevus liikus raamatukogudest veebi. Kuna sügisene olukord oli teadmata, siis täiendati juba suvel IT-riistvara – osteti sülearvuteid, ekraane, mikrofone jm, et valmistuda kriisi teiseks laineks. Viiruskriisi esimene ja teine laine raamatukogudes hõivet ei vähendanud ja tõenäoliselt suuri muutusi lähiajal ees ei seisa.

Muuseumid

Muuseumides, kes teenindasid peamiselt välisturiste, on külastatavus märkimisväärselt vähenenud. Teisalt kasvas suvel Eesti-sisene turism, mistõttu väiksemaid muuseume ei ole COVID-19 kriis nii valusalt mõjutanud. Võrreldes varasemaga on vähenenud muuseumide hariduslike külastusprogrammide ja renditulu maht. Märkimisväärselt on vähenenud koolirühmade külastused – ka pärast piirangute leevendamist. Paljud muuseumid on lahtiolekuaega vähendanud. Kui varem olid muuseumid suletud ühel päeval nädalas, siis nüüd näiteks kahel. Muuseumitöötajate hõives eelmisel aastal veel suuri muutusi ei toimunud. Paljud muuseumid ei ole oma töötajaid koondanud, kriisi puhkedes kasutati töötukassa toetusmeetmeid. Kriisi jätkudes satuvad külastusjuhtide, giidide ja õhtuste haridusprogrammide tegijate töökohad ohtu. Seni on leitud neile muid tööülesandeid, nt andmete sisestamine, infomaterjalide tõlkimine jms.

Lähitulevikus tekivad muuseumides aga uued töökohad digilahenduste arendamiseks ja turundamiseks. Kevadel võimaldasid muuseumid ekskursioone ja haridusprogramme veebis tasuta, kuid juhul, kui edaspidi on plaan hakata vastavat sisu tasulisena pakkuma, peab pakutava kvaliteeti parandama. Seega on töötajatel vaja teadmisi ja oskusi, kuidas professionaalselt veebisisu luua ja seda vahendada. Paljudel muuseumidel on vaja muuta strateegiat, panna rohkem rõhku sisuloomele, sest külastatavus on lähiaastatel küsimärgi all. Riiklikult on vaja toetada muuseumide ümberorienteerumist.

Kriisi õppetunnid

Kriis on teinud kultuuri- ja loometegevuse töötajatele esmatähtsaks virtuaalkeskkondade (nt Zoom, Teams jt) kasutusoskuse, digiturunduse kompetentsid, samuti enese- ja ajajuhtimise ning distantsilt meeskondade ja protsesside juhtimise oskuse. Märgatavalt kasvasid kirjutamise ja kirjaliku kommunikatsiooni oskuse nõuded, nt memode ja kokkuvõtete koostamine, suhtluse organiseerimine kirja teel. Juhtidel kasvas vajadus mõelda läbi eri stsenaariumid, et olla valmis kiiresti ja paindlikult oludega kohanema, nt tegema muudatusi repertuaaris, esinejate osas vm. Kindlasti on kultuurivaldkonnaski vaja töötajaid, kes aitavad kolleegidel hakkama saada vaimsete probleemidega, mis tulenevad paljuski sotsiaalse suhtluse puudusest ja psühholoogilisest pingest. Muutlikud olud on toonud luubi alla loov­isikute teadmised ja oskused mikro- ja väikeettevõtte majandamisest, projektijuhtimisest ning ka müügist ja turundusest, et olla veelgi dünaamilisem ja konkurentsivõimelisem. Aktuaalsed on mitmesugused autoriõiguse küsimused. Näiteks kas ja milline peab olema autoriga sõlmitud kokkulepe, et raamatut veebis ette lugeda või kuidas on korrektne videoloeng hiljem kättesaadavaks teha, kui osalejad on salvestisel näha. Seega on vajalikud ka autoriõiguse alased koolitused.

Sarnaselt majandusvaldkondadega peavad ka loovisikud olema võimelised kiirelt kohanema, enese ümber profileerima ja vajaduse korral otsima uusi kanaleid või viise oma toodete või teenuste müügiks.

Artikkel on koostatud tuleviku töökohti ja oskusi analüüsiva OSKA COVID-19 mõjude eriuuringu põhjal. Uuringus analüüsiti, mil määral mõjutavad COVID-19st tingitud ühiskonna ja majanduse muutused tööturgu ning sellest tulenevalt tööjõu- ja oskuste vajadust.

Uuringu koostamisel on kasutatud statistikaameti, Eurostati, töötukassa, maksu- ja tolliameti ning töötamise registri andmeid. Lisaks toimusid eri elualade esindajate fookusrühmade arutelud. Kultuuri fookusrühmas osales üle 25 tööandja ja erialaühenduse ning -liidu esindaja. Fookusarutelu koosnes kahest osast: esimeses osas analüüsiti COVID-19 tingitud majanduskriisi vahetuid mõjusid (2020–2021) valdkonnale ning teine osa keskendus COVID-19 mõjule pikaajalisemate (5–10 aastat) arengusuundumuste vaates.

Uuringu teostas Kutsekoda eelmise aasta juunist novembrini, tehes koostööd arenguseire keskusega. Uuringuga saab tutvuda oska.kutsekoda.ee.

1 Andres Võrk, Töötasu hüvitise olulisusest koroonakriisi ajal. – Analüüsiait 28. VII 2020.

2 Universaaldisain ehk kaasav disain on strateegia, mille eesmärk on muuta disain ning keskkonna, toodete, kommunikatsiooni, informatsiooni tehnoloogia ja teenuste loomine ligipääsetavaks, kättesaadavaks ja arusaadavaks (Eesti Disainerite Liit).

3 https://segd.org/what-wayfinding

4 Kui korraldaja tagab 2 + 2 nõude täitmise ning siseruumides maksimaalselt 50% täituvuse, kuid mitte rohkem kui 50 inimest. Hiljem nõudeid järk-järgult leevendati.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht