Kes ees, see sees

Jüri Engelbrecht

Kes kannab teaduse rahastamise eest vastutust?

Teadusuuringud on sihipärane tegevus uute teadmiste saamiseks. Midagi sünnib teadlaste initsiatiivil, midagi sünnib aga seetõttu, et ühiskonnal on vaja teadmisi. Kuna rahastamine käib nii riigi kui ka ettevõtluse toel, siis tuleb määrata tegevussuunad. Teisisõnu, vaja on paika panna lühiajalised ja kaugema perspektiiviga tegevussuunad nii teaduses kui ka kõrghariduses. Euroopa teadusülikoolid on selgelt öelnud: vaja on koolitada inimesi, kes oskaksid toime tulla ka kaugemas perspektiivis. Ka teadusuuringute rahastamisel tuleb silmas pidada kaugemaid eesmärke.
Eesti Teaduste Akadeemia koos Eesti Teadusagentuuriga organiseeris hiljuti tippteaduseteemalise konverentsi. Esines tuntud teadlasi Rootsist, Šveitsist, Soomest ja Belgiast, samuti kogenud eesti teadlased. Üks konverentsi põhiküsimus oli, kuidas peaks teaduses rahastama tipptaset. Pole küsimust sellest, kas tipptase on oluline või mitte –
see on oluline ilma igasuguse kahtluseta. Kogenud Rootsi ja Šveitsi kolleegid rõhutasid aga, et teaduse rahastamises tervikuna on vaja leida tasakaal baasrahastamise ja projektide vahel. Rootsi Teaduste Akadeemia endine peasekretär Gunnar Öquist ütles, et suhe võiks olla 3 : 2, Šveitsi Teaduste Akadeemia president Thierry Courvoisier arvas, et suhe võiks olla 2 : 1. Euroopa Komisjoni esindaja Jean-Claude Burgelmann aga viitas sellele, et oluline on väljund, mitte teadusartiklite arv. Paratamatult tekib küsimus, kuidas on olukord meil.
On sobiv meelde tuletada, kuidas me alustasime kvaliteedipõhist rahastamist 1997. aastal, kui mul oli au ja vastutus juhtida teaduskompetentsi nõukogu (TKN). Me järgisime põhilist printsiipi: teadus Eestis peab arenema ja TKN ei ole koht, kus tehakse otsuseid sulgeda üks või teine teadussuund. Panime paika alumise lati, mis tähendas, et teadustegevus peab olema kvaliteetne ja lati ületanud sihtteemad peavad saama rahastatud. Sihtteemad tähendasid tollase TKNi silmis järjepidevat teadustegevust, mida pidi rahastama. Kui see oli enam-vähem paigas, siis pööras TKN tähelepanu tippudele ja algatas teaduse tippkeskuste programmi, et anda parimatele lisaraha. Ega TKN leiutanud jalgratast, me järgisime Soome kolleegide süsteemi.
Kuidas on olukord nüüd? Me tahame suurendada teadlaste rahastamist, öeldes, et meie napp eelarve võimaldab korralikult rahastada vaid ühte osa teadlasi, ülejäänud (vabandust küünilise lause pärast) saagu ise hakkama või siis on nende rahastamine asutuste asi. Mitmeid arve on nimetatud, näiteks 600–650 teadlast võiksid saada korralikku rahastamist. Tegelik hulk teadlasi on aga Eestis suurem, ETAg-i andmetel umbes 1900. Kuna nimetatud hulgad erinevad üksteisest oluliselt, tekib küsimus, mis saab nendest, kes selle väiksema hulga sisse ei mahtunud (umbes 2000), mis saab nendest, pole selge. Äsjasel konverentsil selgitati kujukalt, kui ebakindel on teadlaskarjäär Eestis võrreldes teiste maadega. Üks teadusjuhte ütles hiljuti otse: Eesti teadus on projektipõhine, seda teadvat kõik.
Mida ütlevad kogemused? Olen pea 20 aastat olnud tegev Euroopa teadus­poliitikas, olles olnud nii Euroopa Komisjoni teadusvolinikku nõustava kogu (EURAB) liige, Euroopa akadeemiate föderatsiooni (ALLEA) president jne. Üks oluline tähelepanek on, et mitu Euroopa riiki on restruktureerinud oma teadussüsteemi, kuid ma ei tea ainsatki juhtumit, kus reforme oleks teostatud ilma täiendava rahasüstita. Meie tahame nüüd seda teha. Teiseks, järjepidevus teaduses on oluline ja projektid on üks vahend paljude hulgas.
Meil on Eesti Teadusagentuur (ETAg), mis peaks tegelema institutsionaalsete ja personaalsete uurimistoetustega. On kohane tsiteerida siin kehtivaid määrusi. Haridus- ja teadusministri määrus nr 73 „Institutsionaalse uurimistoetuse taotlemise, määramise ja selle mahu muutmise tingimused ja kord” koos lisaga 1 „Institutsionaalse uurimistoetuse (IUT) taotluse hindamisjuhend” ütleb, et taotleda tuleb uurimisteema rahastamist. Samad dokumendid defineerivad sellist uurimisteemat järgnevalt: need on „teadus- ja arendusasutuse selgelt piiritletud ja teadusliku põhjendusega kirjeldatud teadus- ja arendustegevuse tegevuskava raames läbiviidavad alus- ja rakendusuuringud”. Praeguseks on aga taotlejatele saabunud ETAg-i retsensioonide põhjal selgunud, et hinnatud on projekte. Tagasiside põhjal on selgunud, et nn projektide suund oli võetud juba hindamisjuhendi koostamise ajal, kuna valitsevaks olevat saanud arvamus, et välisretsensentidele polevatki võimalik selgeks teha, mis asi on institutsionaalse uurimistoetusega rahastatud uurimisteema ja et seda ei saa hinnata kui projekti. Samal ajal ei olnud mitte üheski ETAg-i dokumendis sellest sõnagi juttu. Vastupidi, ETAg-i juhid innustasid avalikes esinemistes esitama suuri taotlusi. Nii tundub paljude kolleegide arvates, et tegu oli ühe osa teadlaskonna teadliku desinformeerimisega. Miks? Hilisem kuluaariarutelu viitas vajadusele taotlused fookustada, kuid sellest ei olnud ju juhistes juttu. Kas siis interdistsiplinaarsed suunad jäävad arvestamata?
Head ideed institutsionaalsete uurimistoetuste mõttest on varju jäänud. Selle asemel et tegelda teadustegevuse kui terviku analüüsiga, on võetud suund rahastamisele vaid ühe-kahe vooru eksperdihinnangute alusel, kusjuures eksperdid ei saanud ilmselt aru, kas tegemist on projekti või järjepideva teadustegevusega. Kohtvisiite ka ei toimunud, ometi määrati rahastamine kuueks aastaks.
Eespool mainitud konverentsil oli kogenud kolleegide arvamus, et projektsus ei sobi kogu teadustegevuse rahastamiseks. Konverentsil oli juttu ka mõõdikutest, millesse tuleb suhtuda ettevaatusega. Kuigi ametlikult ütleb ETAg, et mõõdikuid ei kasutata, on retsensioonides ometi neist juttu. Oleks hea meelde tuletada Albert Einsteini, kes ütles: mitte kõik, mis on loendatav, pole oluline, ja mitte kõik, mis on oluline, pole loendatav. Ja veel sobiks meelde tuletada Goodharti seadust: kui mõõt saab eesmärgiks, siis lakkab see olemast hea mõõt.
Vaatasin mitmeid retsensioone nendele taotlustele, mis rahastamisest ilma jäid. On huvitav tõdeda, et pikka aega edukale teadustegevusele koos paljude doktorantidega öeldakse: nii ei tehta üldse! Ometi on üle maailma laboreid, kus just nii tehakse, terved ajakirjad on pühendatud sellelaadsetele probleemidele jne. Näiteid retsensioonidest võib tuua palju, millest paraku ilmneb seegi, et retsensendid ei olnud teinekord taotlust korralikult läbi lugenud või nõudsid erialaterminite selgitust.
Pole mõtet rõhutada detaile, oluline on hoopis muu. Kes vastutab, et Eesti teaduse üldpilt muutub ühe-kahe taotlusvooru põhjal ilma sisulise analüüsita, s.t vaid üksikjuhtumite alusel? Teisisõnu: kes momendil ees, see sees. Kas ETAg vastutab? Ja mille alusel? Kas see, et kui praegu on üht „projekti” hinnatud kõrgemalt kui teist, siis tähendab see selle teise sulgemist? Ometi on seadusetähe järgi tegemist teema ja selle tegevuskavaga, mitte aga projektiga. Ja kuidas on lugu järjepidevusega? Kas baasrahast piisab, et kindlustada laiapõhjaline tegevus? Minu andmetel TTÜs küll mitte. Vaid võhikud võivad arvata, et edukas teadusrühm tekib üleöö – täna paneme kinni, homme paneme uuesti käima. Eesti vanasõna „üheksa korda mõõda, üks kord lõika” tundub hindajatel meelest läinud. Kui me tahame tuua teadusse noori, siis peame ka aru saama teaduse keerukusest ja teadmiste üldisest väärtusest, mitte aga valima vaid osa praegu silma paistvaid taotlusi ehk „projekte” kogu teadustegevuse arendamiseks. Jerome Kagan on oma raamatus kolmest kultuurist („The Three Cultures. Natural Sciences, Social Sciences, and theHumanities in the 21st Century” – toim) toonud näiteid, kus selline lühiperspektiiv on vildakaks osutunud. Olen proovinud mitmel arutelul tõstatada küsimust terviku analüüsist (osad tuleb tervikuks kokku panna), kuid see ei ole õnnestunud. Tunnistan, et ma uskusin ka sõnadesse „institutsionaalne uurimistoetus”. Tuli aga välja, et see on nüüdis­kõnepruugis kattesõna „projektile”.
Meil on vaja kainet ja emotsioonivaba arutelu Eesti teadustegevuse kui terviku teemal. Lahmimine ja arrogantsed arvamused kuluaarides ei vii eesmärgile, teadustegevuse järjepidevus ja teadlased väärivad tõsist suhtumist.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht