Kirik kristlikuks!

ANDRES MAIMIK

Sellest hoolimata, et mul on spirituaalsusega omad sotid, pakuvad kristluse alussambad isegi mulle tuge. Printsiibid nagu „armasta teist nagu iseennast“, „kedagi ei jäeta maha“, „toeta alati nõrgemaid“, „„mina“ tuleb viimasena“ on igati töökorras, ükskõik kui keeruline neid ka elus rakendada poleks. Vajalik on ka andekspalumise ja -andmise teema. Meeldib kasinuse põhimõte, et elamaks väärt ja ainukordset elu ei ole tingimata tarvis asjade kuhja mattuda ja staatust upitada. Kõlab nagu sotsiaaldemokraatia, olgugi et alalhoidlik kristlus seda poliitilist voolu ülemäära ei fänna. Mulle sobib ka kristliku väärtuste süsteemi lähenemine, et tee oma asi korralikult ära ja ära kaeble ülemäära. Lapsed on muidugi elu õied, aga karm maailm ootab ikkagi produktiivsust. Kuigi olen individualist, saan ma aru, kui palju tuge saab inimene koguduselt. Kui palju vajab ta autoriteedi juhatust, et leida õige teeots, ja etteantud väärtus­skaalat, et orienteeruda ideaalide rägastikus. Mu laps käib kristlikele printsiipidele tuginevas koolis, kus omandab peale eelkirjeldatu veel ühe eluks hädatarviliku oskuse – kannatada välja pikad ja igavad üritused.

Toon siiski välja paar asja, mis kiriku juures ajudele hakkab. „Hei, teie, olge tänulikud, et õnnistegija teie patud üldse lunastanud on!“ on paljude jutluste sisu. Klassikaline emotsionaalne väljapressimine, millega kruvida üles süütunnet. Keskajal olid patroneerivad manipulatsioonid asjakohased: kirikuisade jutlustatud patt ja lunastus, kiusatus ja meele­parandus oli mõeldud vähese haridusega inimhulkadele tsiviliseeritud ühiselu norme tutvustama ja seeläbi ka oma järgijaid kontrolli all hoidma. Tänapäeva kasvatusstrateegiates on aga see leksika pehmelt öeldes viljatu. Kuidas ma selgitan, milline on patu kontseptsioon ja mismoodi see erineb tavalisest pahateost. Kui psühholoogid kinnitavad, et mitte laps ei ole halb, vaid üksnes tema teod, siis kuidas põhjendada kristlikult positsioonilt teesi, et me sünnime kõik pattu? Kui mu tütar loobib vihaselt noodilehti laiali, kui klaveripala välja ei tule, kas tõesti kannatab see ilus ja üllas meesterahvas ristipuul seetõttu veelgi rohkem?

Probleem on ka näpuga viibutamine kantslist teistsugususe suunas ja enesele võetud ülimuslik positsioon hindamaks, milline on õige ja milline vale elamisviis. Kellel on õigus armastusele ametlikku tunnustust otsida ja kellel mitte, milline pühendumine on ainuõige, kes tohib lapsi kasvatada, kes mitte. Ma ei tea kedagi, kes naudiks näägutamist paarisuhtes. Miks aga arvame, et ühe institutsiooni moraliseeriv näägutamine on kuidagi adekvaatsem kommunikatsioonilaad? Uuringute järgi on eestlased üks sekulaarsemaid rahvaid. Peale põhjamaise introvertsuse ja skeptilisuse imporditud ideoloogiate vastu mängib rolli ka see, et kirikul puudub hädavajalik külgetõmme. See on suur, ebamugavate pinkidega rajatis, mille ainult üks kord aastas Maarja-Liis Ilus soojaks laulab. Kui kogu stand up seisneb selles, et naljaka peakattega indiviid sarjab moodsa maailma alpust ning seda kuulab hardunult kümmekond mutikest, siis mida noorel inimesel sinna asja? Uuringutes on osutatud ka sellele, et mida marginaalsemaks jääb kirik, seda agressiivsem on välja­poole kostuv sõnum. See omakorda teeb sõnumikandja tavatarbijale veelgi ebaatraktiivsemaks.

On täiesti mõistetav, et kirik ongi konservatiivne institutsioon, püsivuse majakas muutuste ulgumerel, aga traditsionalism ei tähenda obskurantlust. Üle tuhande aasta on möödas sellest, kui paavst Urbanus II saatis kristlike rüütlite ja talupoegade armee ristisõtta, teistsuguse eluviisiga inimesi nottima. Maailm on sellest ajast tundmatuseni muutunud, loodetavasti tolerantsuse suunas. Miks peab aga kirik lohisema muutustel sabas, selle asemel et olla nende keskel või isegi esirinnas? Võiks hoopis kaasajastada oma kommunikatsiooniviise ning senisest kõvemini rõhutada positiivseid ja kaasavaid sõnumeid. Võib-olla saab siis kirikust taas koht, kust inimestele meeldib läbi astuda?

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht