Eesti on tubli väikeriik

LEA LARIN

Kas sa koalitsioonilepingut tead? Temast rääkida võiks nii mõndagi head. Alustuseks sissejuhatav osa, mis annab märku raskest traumast taastumisest, kuna järjest on kirja pandud kaunikõlalised põhitõed, mis peaksid olema endastmõistetavad: „seisame tulevikku vaatava ja kõiki ühiskonnagruppe auväärselt kohtleva poliitilise kultuuri ning lugupidava riigivalitsemise eest …“, „seisame kõigi Eestimaa inimeste, kaasa arvatud vähemuste õiguste eest ning austame eraelu puutumatust“, „Eesti välis- ja julge­olekupoliitika keskmeks on Euroopa Liidu, NATO ja ÜRO liikmelisus“, „peame oluliseks avatud, fakti­põhist inforuumi ja arutelukeskkonda“ jne.

Kõik see peaks ühes „tublis väikeriigis“ (seegi väljend on pärit koalitsioonileppest) olema üle kordamatagi selge. Selged ei ole aga kõik koalitsioonileppes kasutatud mõisted, terminoloogiline lust alles ootab sisuga täitmist. Juba sissejuhatavas osas mainitakse ära nii „rohepööre“ kui ka „digipööre“ – need väljendid kõlavad tuttavalt ja nende sisu avatakse suures mahus (rääkimata sellest, et nende täitmiseks luuakse „tulevikurahastu“) –, aga etteruttavalt võib öelda, et „hajala“, „lastemaja“ ja „kohaliku kasu instrument“ ei ole just laiatarbekaup. Kaunis õblukestest peatükist „Kultuur ja sport“ leiame lausa „kultuurikiirendi“ ja „kultuuriranitsa“, nii et on, mida oodata, kuigi loodetavasti kultuuri siiski osakeste kiirendisse ehk põrgatisse ei paisata.

Kui sissejuhatuses mainitud kliimaeesmärki võib pidada väheambitsioonikaks – „jätkame aktiivset rolli Euroopa Liidu kliimaeesmärkide täitmisel“ –, siis edaspidi lisandub konkreetsust: koostame elurikkuse arengukava, vähendame raiesurvet riigimetsale, avalikesse hangetesse süsiniku sidumise kriteerium ja ringkasutuse põhimõtte, inventeerime vääriselupaigad riigi- ja erametsas, väljume põlevkivielektri tootmisest hiljemalt aastaks 2035 ning põlevkivi kasutamisest energeetikas tervikuna aastaks 2040. Kliimaneutraalsuse saavutamiseks aastaks 2050 tuleb tegevuskava ja kohalikele omavalitsustele motivatsioonipakett jõudmaks süsinikuneutraalsuseni aastaks 2030. Kui jätkata laulureaga „aga peale selle on tal ka väikesed vead“, siis ei ole kordagi mainitud kliimakriisi ega ka elurikkuse kriisi. Tahaksin meelde tuletada, et see ei toimu kusagil „kaugel maailmas“, vaid puudutab meid siin, praegu ja kohe.

Teaduspõhisust au sees pidavalt valitsuselt ootan suuremat tähelepanu teadusele. Teaduspoliitika jaguneb märgiliselt ja kohta kättenäitavalt leppe kahe peatüki vahel – „Tark majandus“ ning „Haritud ja nutikad inimesed“ – ning peale käibetõdede ülekordamise: „teadus- ja arendustegevuseks vähemalt 1% SKTst“ on vähe konkreetne, eriti võrreldes asjaoluga, et robootika õppimist algklassides mainitakse lausa kaks korda. Ei, ma ei tea, kui palju on läbirääkijail ja „ninanaistel“ kamba peale algkooliealisi lapsi.

Siiski lubatakse soodustada geeni­andmetel põhinevate personaalsete tervishoiuteenuste väljatöötamist, käivitada rakendusuuringute programm ning töötada välja vesinikkütuste strateegia ja vesiniku näidisprojekt, et katse­tada Eesti oludes vesiniku tervik­ahelat, mille abil vesinikku toota, tarnida ja tarbida (see on vast äge!). Hariduse peatükist saab lisaks lugeda: „töötame välja kõrghariduse rahastamise mudeli, mis võimaldab kaasata eraraha“ ja „viime läbi doktoriõppe reformi tagamaks noorteadlaste järelkasvu ja loome ettevõtlusdoktorantuuri“.

Last but not least – praegune valitsus on esialgu ametis kaheks aastaks. Ja kuigi kokku on lepitud hulk uusi kulusid, ei tea keegi, kust tuleb kõigi nende eesmärkide täitmiseks raha.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht