Ära möödu must lähedalt

LEA LARIN

Hiljuti valiti Euroopa aasta puuks 2020 Tšehhis üleujutatud küla valvav üksildane 350 aastat vana mänd, mis kasvab Chudobíni lähedal kaljustes mägedes. Külakest kaitsnud puu all käinud kurat öösiti viiulit mängimas ja peletanud hulkuvaid pahasid vaime. Kuid mägede vahele orgu ehitati tamm ning küla jäi ülespaisutatud jõe alla. Kus kurat see kurat nüüd viiulit mängib, ei tea keegi. Mänd valvab aga uputatud küla siiani ja valiti Euroopa selle aasta puuks, edestades tihedas rebimises Horvaatia hõlmikpuud, Portugali kastanit ja Inglismaal Liverpoolis kasvavat tamme.

Populaarset mõõduvõttu puude vahel, kus hääletamisel osalevad sajad tuhanded inimesed üle Euroopa, korraldavad Keskkonna Partnerluse Sihtasutus (Environmental Partnership Association) ja Euroopa Maaomanike Liit (European Landowners’ Organisation) juba kümme aastat ning võistluse eesmärk on rõhutada inimese erilist emotsionaalset sidet puuga ja juhtida tähelepanu puid ohustavatele teguritele nagu liigintensiivsed raied ja kliima­soojenemine. Sel aastal jäi auhinnatseremoonia Brüsselis muidugi ära, selle asemel tutvustati kolme võitjat videoülekandes.

Kuid koroonaviirus ei mõjuta ainult avalikke kogunemisi. Tundub, et viirusefilter mõjutab selektiivselt ka reaalsusetaju, nii et virtuaalsest näomaskist pääsevadki läbi vaid viiruseosakesed. Vähemalt jääb selline mulje ajakirjanduse põhjal. Ekraanitäite kaupa hüüumärkidega pealkirju. Koroona, koroona, koroona!

Aga kas see on meeles, et 1. aprillil jõustub apteegireform? Loodan väga, et reformiga sujub kõik plaanipäraselt ja et ketiapteekide ülevõimu asemel tekib turule tarbijat arvestav konkurentsisituatsioon. Aga see, et kohe-kohe on tulekul pensionireform? Et trajektooril riigikogu – presidendi kantselei liigub edasi-tagasi eelnõu, mis meie kõigi tulevikku mõjutab. Või olete tähele pannud, et tõsimeeli arutletaks selle üle, kuhu ehitada tuumajaam? Kas väärib tähelepanu, et Venemaal tahab Vladimir Putin endale põhiseaduse muudatustega kindlustada pika-pika võimulpüsimise? Kas on meeles, et Süürias jätkub sõda? Või mis on saanud Türgi-Kreeka piirile lastud põgenikest? USA presidendivalimisi pole mõtet mainidagi.

Ärge saage valesti aru, koroonaviiruse pandeemia on väga-väga tõsine kriis kogu inimkonnale. See ei ole hooajaline gripp. Uus viirus on suurema suremusriskiga ja me teame sellest palju vähem kui gripist. Äärmiselt tähtis on eakaid lähedasi kaitsta, äärmiselt tähtis on võtta soovitust viia inimkontaktid miinimumini täie rangusega – see on Hiina ja Itaalia kogemuse põhjal selge. „Flatten the curve“ on elu ja surma küsimus. Kui haigestumiste tõusujoont lamedamaks suruda ei õnnestu, ei suuda me hoida viiruse levikut allpool tervishoiu võimekuse piiri. Äärmiselt tähtis on ka Eesti tervishoiutöötajaid kaitsta. Ma väga loodan, et lähiajal suudetakse neile kaitsevarustust juurde hankida.

Kuid ajakirjandus võiks jääda tasakaalukaks, pakkudes rahustavat tuge ning parimal juhul isegi tulevikuanalüüse. Mõtestada kriisi inimlikke aspekte, mitte ainult nakatunute arvu ja poliitikute ütlusi jahtida. Pole tarvis pisimatki sündmust kuue järjestikuse pealkirjaga tühjaks lüpsta ja ülekajastusega kuulajad-lugejad väsitada.

Infomüra on väsitav reostus, mistõttu võib tekkida oht, et mõni esmatähtis sõnum pealkirjarägastikust läbi ei murra, sest paraku on info tarbijatel tekkinud juba tülgastus järjest pähe taotavast viirusetrummipõrinast. Hoidkem end veidi tagasi, me oleme alles kriisi alguses.

Kas keegi mäletab veel, et 2015. aastal valiti Euroopa aasta puuks Orissaare staadionil kasvav tamm? Ah jaa, ja Eesti aasta muld 2020 on erodeeritud muld. Ja aasta loom, teadagi, nahkhiir.