Putukaväil – Põhja-Tallinna uus liigirikas rohekoridor

Kuidas arvestada linna avalikus ruumis võrdväärselt elanike soovide ning tolmeldajate vajadustega? Milline on põnev ja elurikas keskkond, mis sobib kõigile?

ANNA SEMJONOVA, ANU LEISNER

Putukaväil on osa rohekoridorist, mis saab alguse Astangult ja kulgeb mööda kõrgepingeliinide-alust koridori Kopli kaubajaamani. Kitsamalt hõlmab Putukaväila projekt Põhja-Tallinnas Sõle tänava ääres Ehte, Puhangu ja Kaera tänavaga piirneva garaažidevahelise ala. See ühendab mitu naaberlinnaosa, eri iseloomuga hoonestusalad ning väärtuslikud rohealad, mille niidutaimestik on tolmeldajatele putukatele soodne elukeskkond.

Elering paigutab õhuliinid Tallinnas maa-alusesse kaablisse ja nii vabanevad üle linna piirangute alt viiekümne meetri laiused avaliku ruumi koridorid. Sel suvel on järjekord Põhja-Tallinna linnaosa käes. Putukaväil on Kesk-Läänemere programmi rahastusega linnaplaneerimises koosloomet ja liitreaalsust käsitleva välisprojekti („Augmented Urbans“) prooviala. Projekti sisu on uute tehnoloogiate katsetamine ning pikaajaliste planeeringute ja lühiajaliste lahenduste sidumine. Eesmärk on tagada looduskeskkonna kohanemisvõime ja toimetulek paralleelselt linnakeskkonna arendamisega.

Projekt hõlmab ka Kopli kaubajaama serva. Kuna kaubajaama tegevus hakkab seal järk-järgult vähenema, saab esimese etapina rattatee rajamisega linnaruumi linlastele avada. Projekti ala algab Telliskivi loomelinnakust, jätkub piki Kopli kaubajaama serva üle Ristiku tänava viadukti ning ulatub Ehte ja Puhangu tänava garaažide vahelt Merimetsa rohealani.

Kogu protsess on Põhja-Tallinna linnaosa üldplaneeringu koostamise osa, mille tulemusena valmib visiooni põhjal maastikuarhitektuuri lahenduse lähteülesanne, see aga on aluseks piirkonna etapilisele väljaarendamisele. Kõigi ruumimuudatuste puhul peavad säilima looduslikud alad, mis on vajalikud tolmeldajate putukate elutegevuseks. Sel suvel viiakse läbi putukate ja taimestiku inventuur, roheala niidetakse vaid üks kord aastas septembris ning haljastuses plaanitakse kasutada taimi, mis õitsevad varakevadest hilissügiseni.

Putukaväila projekti eesmärk on tagada looduskeskkonna kohanemisvõime ja toimetulek paralleelselt linnakeskkonna arendamisega. Uus ruum Ristiku sillal.

Paco-Ernest Ulman / Tallinna Linnaplaneerimise Amet

Esialgne visioon ja ideekorje

Kogu kõrgepingeliinide-alune ala on liigirikas ökoloogiline rohekoridor ja mitut linnapiirkonda ühendav liikumiskoridor. Seetõttu planeeritakse see linna rattateede põhivõrgu osana, mis ühendab piirkonna Telliskivi loomelinnaku ja kesklinnaga. Sama oluline kui rattatee ühenduste kavandamine on kiiresti arenevas Põhja-Tallinna linnaosas ühistranspordi võrgustiku arendamine. Uued liinid parandavad liikumisvõimalusi ja -viise, pakuvad alternatiivi autoga liiklejaile ja suurendavad seeläbi tänavate läbilaskvust. Pelguranna asum on linnaosa kõige tihedamini asustatud piirkond, kus uus trammiliin looks kesklinnaga kiire lisaühenduse.

Linnaplaneerijad avasid arutelu garaažide võimaliku uuskasutuse teemal. Garaažiomanikele tutvustatakse bokside kasutusvõimalusi (nt jalgrattaremont, väikesed töökojad jms) ning nende uuendamiseks huvitavaid ja taskukohaseid võtteid, mida on lihtne ellu viia. Senine koostöö on näidanud, et uuendustest on huvitatud ennekõike need, kes ei hoia oma garaažis enam autot.

Samuti oleme koostööd alustanud lähikonna haridusasutustega, et tutvustada õuesõppe tundide võimalusi õpetada liigirikkuse mõistet ja niidutaimede hooldust, tegeleda linnaaiandusega ja tuua rohkem linnaloodust elamualade keskele. Linnainimesele on roheline Putukaväil justkui otsetee loodusesse – Merimetsa ja Stroomi randa.

Visiooni tutvustamiseks ja elanike huvide väljaselgitamiseks korraldati talvel kuu aega kestnud ideekorje. Mobiilirakenduses AvaLinn sai tutvuda ettepanekutega, avaldada neile toetust, kirjutada kommentaari või pakkuda oma ideid. Kokku esitati 71 ettepanekut, kuidas võiks uue avaliku ruumi sisustada. Kõige populaarsem on uus rattatee Balti jaamast Stroomi randa, Ristiku sild, Kolde-Volta sild üle Kopli kaubajaama, kõige enam kommenteeriti Standardi parki, Pelguranna trammiliini ja Raudteeparki. Inimeste pakutud uutest ideedest said kõige enam toetust ettepanek lahendada jalgrattatee ristumine Sõle tänavaga mitmetasandilisena. Rahva seast tuli ka seesugune ettepanek: „Kergliiklustee ja tramm on väga õiged asjad, aga lisaks tuleks teha ka autotee Ristiku sillast läbi Stroomi metsa kuni Paldiski maanteeni“. See hääletati aga maha.

Maptionnaire’i veebipõhises kaardirakenduses sai vastata projektiala puudutavatele küsimustele, märkida Putukaväilal oma lemmikkohad või ebameeldivad alad, oma igapäevase liikumisteekonna või vajalikud uued läbipääsud. Kokku esitati 67 ettepanekut, vastajad olid enamasti 30–40aastased lähikonna elanikud ja igapäevased ala kasutajad, neist umbes 60% naised.

Sõle raamatukogu infopunkt oli eelkõige suunatud vanemale sihtrühmale. Kohapeal vesteldi ala arengutest, muredest ja ettepanekutest ning täideti 16 paberkaarti. Selgus, et kodust poodi, ühissõidukipeatusse või garaažidevahelisele alale minekuks on eakatel sageli vaja teha suur ring. Seega on hädavajalik luua uuele avalikule ruumile mugav ligipääs.

Piirkonna ja elanikkonna elavdamine

Enne pikaajaliste visioonide elluviimist soovime aktiveerida kohaliku elanikkonna, sh sekkumisega ka avalikku ruumi. Linnaaianduse-huvilised on rajanud juba Pelgu kogukonnaaeda esimesed peenrad ja nendega võib liituda igaüks. Pelguaia visioon näeb ette imelise rohelise oaasi, kus kasvab rohkelt tarbe- ja ilutaimi ning korraldatakse temaatilisi üritusi. Kogukonnaaia mõte on ühendada inimesi, keda huvitab potipõllundus. Sellega antakse kohale uus väärtus ja toetatakse ühtlasi Putukaväila toimimist.

Linnaplaneerijad kasutavad uusi tehnoloogiaid meelsasti planeeringute visualiseerimiseks. Tänavakunsti mõtet garaažidevahelise ala elavdamiseks ja piirkonna üldilme parandamiseks toetati ka ideekorjes. Garaažiseinte freskodel tutvustatakse ala putuka-, taime-, linnu- või samblikuliike ning linnaruumi­visioone. Need toimivad markerina liitreaalsuse äpile, kus freskod ärkavad justkui ellu. Liitreaalsus võimaldab näidata veel nägematut või esimese hooga silmamatut, näiteks seda, kuidas mänguväljak praegust ruumi elavdab, või väga detailselt mõnd putukat, aga ka kuulda, millist häält teeks seal sõitev tramm. Freskod lisavad avalikku ruumi mängulisust: saab läbi viia maastikumänge, püüda ala peal digi­putukaid, mängida geopeitust jne.

Põhja-Tallinnas toimub 14. ja 15. juunil esmakordne loodusvaatluse maraton, mis on tasuta ja avatud kõigile huvilistele. Koos loodusteadlastega vaatleme ja uurime Putukaväila linde, imetajaid, putukaid, taimi, samblaid ja samblikke, õpime liike tundma ning määrama. Osalemiseks eelteadmisi tarvis ei ole, oodatud on kõik, sõltumata vanusest, vaatluspunktis on abiks teadlased. Tegemist on üle-eestilise loodusvaatlusega, mille käigus pannakse vaatlusaladel 24 tunni jooksul kirja nii palju nähtud liike, kui vähegi võimalik. Loodusmuuseumi töötajad korraldavad ala taime-, linnu-, looma- ja putukaliikidest põneva ajutise näituse ja linnaplaneerijad tutvustavad ideekorje tulemusi. Uues linnaruumis on põhirõhk liigirikkust toetaval haljastusel.

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht