Pealelend – Elo Kiivet, Tartu südalinna kultuurikeskuse projektijuht

MERLE KARRO-KALBERG

Tartu linnavolikogu andis hiljuti linnavalitsusele loa sõlmida kultuurkapitaliga leping südalinna kultuurikeskuse ehk Süku rahastamislepingu sõlmimiseks. Volikogu algatas ka Vanemuise tänav 1 krundi ja selle ümbruse detailplaneeringu, mille eesmärk on ajakohastada Tartu Keskpark ja selle ümbrus, rajada parki kultuurikeskus, rekonstrueerida Vabaduse puiestee, Uueturu, Poe ja Küüni tänav ning siduda park ja kavandatav hoone Emajõe-äärse haljasalaga. Mis saab edasi?

Planeeringu üks osa on rahvusvaheline arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on planeerimise alus. Planeeringu koostamine ongi järgmine etapp. Jaanuari esimestel päevadel kuulutame välja arhitektuurivõistluse, arhitektid teevad tööd neli kuud ja võistlustööd laekuvad mai alguses. Seejärel koguneb žürii ja seda nõustavad eksperdid ning mai lõpus või juuni alguses saab teada, milline uus kultuurikeskus välja näeb ja kus see täpselt asub. Siis ei pea enam rääkima abstraktsetest mahtudest ja arvudest, vaid saab konkreetsemalt ja täpsemalt rääkida arhitektuurist ja maastikuarhitektuurist, hoonest ja ruumist, pargist ja tänavast.

Paralleelselt sellega alustatakse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamist. Planeerimine võtab mitu aastat, kuna on põhjalikum kui tavaline detailplaneerimise protsess ja selle käigus korraldatakse ka mitu avalikku arutelu. Samal ajal planeeringu koostamisega käib projekteerimine, ehitusega loodame alustada aastal 2026 ja avamispeo teha aastal 2029.

Kuivõrd võib ajakavale saatuslikuks saada südalinna kultuurikeskuse asukoha konfliktsus nii poliitilisel kui kodanikuaktivismi tasandil?

Alles hiljuti korraldasime taas linnarahvale südalinna kultuurikeskuse rajamisplaane tutvustava avaliku ürituse. See kulges vastu kõik ootusi väga rahulikult: ei olnud kemplemist, vaidlemist ega tekkinud üldse mingit konflikti. Mulle tundub, et teravad reaktsioonid ja emotsioonid hakkavad sedamööda vaibuma, mida selgema kuju plaan saab, ning usun, et arhitektuurivõistluse võidutöö selgumine võtab maha paljud seni õhus olnud hirmud, mille aluseks oli ebamäärasus. Üks asi on harjumuspärase ruumi muutumine, mis tekitab alati kõhedust, aga on ka raske ette kujutada, kuidas kõik soovid ja vajadused ära mahutada, mis nägu kultuurikeskus olema saab. Võidutööd vaadates on ehk selge, et kõik hea mahubki korraga ühte ruumi ja praegune keskkond muutub palju paremaks.

Millistele küsimustele arhitektuurivõistlusega vastust otsitakse? Millist maja Tartu linnavalitsus näha soovib?

Võistlusala on päris suur, ulatub ühtpidi Küüni tänavast Emajõeni ja teistpidi kaubamajast Poe tänavani. Ei oodata ainult hoone arhitektuurilahendust, vaid vaatama peab Keskpargi ümbrust ja südalinna laiemalt – tahetakse tervikvisiooni.

Võistlejatelt ootame lahendust neljas osas: esiteks kultuurikeskuse hoone, teiseks pargiala, kolmandaks ümbruskonna tänavaruum ning viimaks Emajõe kaldapealne ehk kuidas siduda linnasüda paremini Emajõega. Kõige tähtsam eesmärk on teha kesklinna avalik ruum paremaks, kui see on praegu. Seda nii jalakäija kui loodusliku elurikkuse mõttes, et keskkond oleks sidus ja ligipääsetav. See tähendab praeguste barjääride vähendamist (Vabaduse pst, Uueturu ja Küüni tänav), otseühendusi jõega, inimkesksemat tänavaruumi, sõiduautode domineerimise kõrvaldamist.

Pargis tahame suurendada liigirikkust ja tegevusvõimalusi, nii et seal oleks kõigil vanuserühmadel midagi teha aasta läbi, hoolimata ilmast. Muidugi peab uus kultuurikeskus olema esinduslik, aga siiski liigendatud, kutsuv ja visuaalselt avatud – sisemine ja väline avalik ruum peab olema seotud. Loodame saada hoone, mis parki täiendaks, mitte ei asendaks.

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht