Kuidas mõjutab uus raudteejaam Pärnu linna?

Pärnu elanikud on Rail Balticu jaama suhtes positiivselt meelestatud ning ootavad liikumisvõimaluste paranemist ja uute ettevõtete teket.

Kaido Koppel

Pärnu linnaruumi seisukohalt on praegu üks olulisemaid küsimusi Rail Balticu ehitus ja selle mõju linna arengule. Juba pikemat aega on arutatud, kus täpsemalt võiks asuda Rail Balticu raudteejaam ja milline võiks olla selle ümbrus.

Pärnu reisijate terminali asukoht on planeeritud looduskaunisse jõeäärsesse Papiniidu piirkonda, kuhu on kesklinnast umbes viis kilomeetrit. Praegu paikneb seal Pärnu raudteepeatus, kust saab sõita ainult Tallinna. Tulevase raudtee terminali asukoha läheduses tegutsevad mitmed kaubanduse, laomajanduse, tootmise ning äripindade rendiga seotud ettevõtted. Suurim on nende hulgas kaubakeskus Kaubamajakas. Sealsamas on ka linna tähtsad liiklussõlmed: Papiniidu sild üle Pärnu jõe, praegune raudtee ja Liivi tee ehk Via Baltica trass. Sõidukitele on juurdepääs terminalile kavandatud just Liivi teelt.

Rajatavast Rail Balticu terminalist saab Pärnu uus märgiline värav. Rail Balticu perrooni kohale kavandatav terminalihoone on ühendatud galeriidega. Piki Rail Balticu perrooni kulgeva terminalihoone ootesaalis saab reisija rongini soojas ruumis aega parajaks teha. Vihma ja tuule eest pakub kaitset ka terve perrooni pikkuses klaasgalerii. Reisiterminali juurde galeriisilla alla on kavandatud vähemalt sajale jalgrattale mõeldud jalgrattaparkla.

Tavaliselt on kiirraudteeliini äärde jäävatel linnadel väga suur võimalus majanduslikult kosuda, kuid selle juures tuleb jälgida, et jaam areneks käsikäes linnaga: linna ja kiirraudtee areng peavad teineteist vastastikku toetama. Linnale võib see tähendada uue transporditaristu ehitamist, et kiirraudtee võimalused maksimaalselt ära kasutada. Kuid linna arengus mängib kõige suuremat rolli siiski jaama ja selle lähiümbruse kavandamine. Erialakirjanduses on välja toodud, et kiirraudteeliini atraktiivsus sõltub paljuski ka läbimõeldud juurdepääsuvõimalustest jaamale. Hea ühendus aitab kaasa ka uutele rahvusvahelistele turgudele orienteeritud ja teadmistepõhiste ettevõtete asutamisele. Jaamaga koos tekivad ka uued kaubandus-, meelelahutus- ja elamualad.

Juurdepääsu ja arengualade analüüsimiseks on koostatud mudel. Ligipääsetavuse alusel eristatakse kolme tsooni: primaarne jääb jaamast viie kuni kümne minuti jalutuskäigu kaugusele, sekundaarse korral lisandub 15 minutit mingi sõidukiga ning tertsiaarse puhul üle 15 minuti mõne sõidukiga.

Kõige tugevamalt mõjutab kiirraudtee primaarset tsooni. Selles tsoonis on oluline ajakulu vähendamiseks tagada jalakäijate sujuv ja katkematu liikumine, kuna reisija ei kasuta selles tsoonis mingit sõidukit. Jaama lähedale sobib ehitada büroo- ja elamispinda jõukamale elanikkonnale. Põhiliselt rajatakse sellesse piirkonda transporditaristu ja teenused, kuid see on sobilik paik ka hotellidele, restoranidele ja büroodele.

Sotsiaalse mõju hindamine

Linna stabiilse arengu tagamiseks on väga oluline arvestada elanike ootuste, lootuste ja suhtumisega. Pärnu elanike arvamuste ja ootuste väljaselgitamiseks viisin raudteejaama lähiümbruse kasutajate seas sotsiaalse mõju hindamiseks läbi internetiküsitluse.

Tulemus näitab, et tulevase raudteejaama asukoht on linnaelanike meelest hea, kuigi kardetakse mürataseme tõusu ja segadust seoses ümbersõitudega, samuti looduse hävimist jõekäärus. Kindlasti tuleb parandada ühendusi, et raudteejaama mõju linnaruumile oleks positiivsem: raudteejaam peab olema ligipääsetav. Transpordivõrgustiku ümberkujundamisel tuleb arvestada nii linna kui ka maakonna bussiliinide ja taksodega. Müra vähendamiseks tuleb paigaldada müratõkkeid või kaaluda muid lahendusi.

Küsitlus näitab selgelt, et rongi kavatseb iga päev kasutada pool vastanutest, reisimiseks aga peaaegu kõik. Rongiliini operaatoritel tuleb tõsiselt üle vaadata praegune sõiduplaan ja teha selles muudatusi, et potentsiaalsed rongisõitjad hakkaksid liini kasutama senisest rohkem. Olen kindel, et paljud bussiga Tallinna ja Pärnu vahel liiklejad, mina nende hulgas, kasutaksid pendeldamiseks rongi, kui sellega saaks kohale sama ajaga.

Arenguvõimalused jaama ümbruses

Jaama ümbruskonnas on kõvasti potentsiaali arendada kaubandus-, meele­lahutus- ja elamualasid, kuid selle juures tuleb jälgida, et jõe äärt liialt täis ei ehitataks ning jaama ümbrus ei hakkaks kesklinna ohustama ja seda inimestest ja elust tühjaks tõmbama.

Kiire ühendus soodustab ka ettevõtluse arengut ning sellega koos võib oodata uute ettevõtete teket ja uute töökohtade loomist näiteks majutuse, kaubanduse ja logistika valdkonnas just raudteejaama lähiümbrusse.

Ettevõtluse areng tähendab üldjuhul ka suuremat sissetulekut ja heaolu tõusu kohapeal. Ühenduse paranemine loob eeldused välisfirmade ümberpaiknemiseks ja sellest tulenevalt ka uute töökohtade loomiseks. Pärnu raudteejaama puhul tähendab see seda, et ettevõtetele, kes plaanivad Pärnusse kolida, kuid ei ole seda siiani teinud kiire ühenduse puudumise tõttu, avaneb uue rongiliiniga see võimalus. Töökoht võib lõpuks paikneda kas Riias või Tallinnas, kuid elukoht siiski Pärnus. Üks määravaid asjaolusid on sel juhul ka uue reisiliini pileti hind: kui pilet on liiga kallis, võivad pendelrändurid mujale kolida.

Pärnu on oluline turismisihtkoht ja kiirraudtee võib kaasa tuua turistide arvu kasvu. Tuleb muidugi arvestada, et üksnes raudtee-ehitus üksinda turismisektorit ei suurenda, mistõttu tuleb välja töötada kiirraudtee arenguga seotud turismitooted, näiteks linna- ja äriturism.

Raudteejaamadel on linna eluolule üldjuhul positiivne mõju. Mõju ulatus sõltub peaasjalikult linna majanduslikust ja institutsioonide võimekusest ning poliitilisest tahtest ja linnakodanike meelestatusest. Pärnu elanikud on Rail Balticu Pärnu raudteejaama suhtes positiivselt meelestatud ja ootavad sellega seoses liikumisvõimaluste paranemist ja uute ettevõtete teket, ühtlasi heaolu kasvu ning linna maine paranemist.

Kaido Koppel on Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna juhataja ja linnakorralduse magister.

 

Pärnu Papiniidu raudteepeatuse asukoht ja uus terminal. OÜ Hendrikson & Ko

Rail Balticu Pärnu reisijate terminali arhitektuurivõistluse võidutöö „Water Strider“, autorid Indrek Allmann, Jaan Jagomägi, Gunnar Kurusk, Tanno Tammesson ja Holden Vides.

Sotsiaalse mõju hindamise ala.

Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakond

 

Kui sulle meeldis see postitus jaga seda oma sõpradega

[LoginRadius_Share]
 

Leia veel huvitavat lugemist

Värske Rõhk
Hea laps
LR
Keel ja kirjandus
Akadeemia
Kunstel
Muusika
Õpetajate leht
Täheke
TeaterMuusikaKino
Vikerkaar
Looming
Müürileht