-
Eestlased on palju raskeid aegu üle elanud, küllap elavad ka iga-aastase kuraatorifestivali.
Teatrifestival „Draama” 5.–11. IX Tartus.
Kui mullu sügisel, pärast pikka vaheaega, korraldati Tartus festival „Draama” taas kuraatori, tookord Madis Kolgi valiku põhjal, kandis see pealkirja „Mööndusteta teater”. Mõtlesin siis: ega mööndusi tehes festivalile ju nagunii pääse. Eksisin. Tänavuse, Priit Raua kureeritud teatripeo pealkiri oli „Allkirjaga teater”: nulltolerantsist oli loobutud, järeleandmisi tehti eelkõige seeläbi, et A ja O oli väliskülaline, matsid…
-
Presidendivalimiste kampaania järgnes Eesti meedias vahetult dalai-laama külaskäigu kampaaniale. Nende vahele mahtus pealtnäha väheütlev teade 16 Hiina manööverveduri ostmisest.
Tegelikult on otse hämmastav, kuidas need kaks konfliktsituatsiooni, s.t Indrek Tarand versus Toomas Hendrik Ilves ja laama versus vedurid, teineteisega sarnanevad. Peamine on muidugi see, et nii dalai-laama ja Hiina vedur kui Ilves ja Tarand on täielikud antipoodid. Tarand ju sellepärast kandidaadiks hakkaski, et üldse mingi debatt aset leiaks, s.t tegu oli…
-
„Kapsapea” polegi oma sisemuses ehk komöödia või paroodia, hoopis ohudraama.
Võru Linnateatri „Kapsapea”, autor Oskar Luts, autor, lavastaja ja kunstnik AlexSander Kasak, muusikaline kujundaja Jaan Pehk. Mängivad Jaan Pehk, Maive Käos, Mairi Jõgi, Helgur Rosental, Marianne Kütt ja Gertrud Kinna. Esietendus 10. VIII Võrus Kreutzwaldi memoriaalmuuseumi õuel.
„Meie Nunnu! Meie Nunnu!” ahastab väike saunaMaali, kui kapsapea ahne peremehe meelevalla alla satub. Võru Linnateatri klassikauuendus ei jäta vähimatki kahtlust: meie Nunnu – see…
-
„Eesti mäng” ETVs E–N kell 21.30, kordus T–R kell 18.05.
Esialgu tekitas „Eesti mäng” kui absoluutselt ebaõiglane minus pettumust. Kuna võistlejad vastavad täiesti erinevatele küsimustele, puudub võistlusmoment ja konkurents. Lisaks aitab saatejuht mõnikord mängijat vihjega (näiteks ütleb, et küsitud aastal pandi Eestis peale postijaamade veel palju asju kinni) või ütleb otse ette (Suure Tõllu naise nimi), mõnikord aga vaikib trotslikult. Küsimused on ebavõrdse raskusastmega. Kes oli Arno Tali pinginaaber, selle teadmiseks…
-
Tootenimed ei ole küll otseselt meediaharu, kuid sellega siiski tihedalt seotud. Satuvad need ju nii poeriiuleil kui reklaamides lugeja silme ette vähemalt sama sageli kui uudisteportaalid. Ja nende tuntus ning populaarsus sõltuvad meediast sama otseselt kui prominentide reiting. Nii tegingi lühikese ja ebaammendava, kuid paljuütleva kokkuvõtte sellest, mida uut on eestikeelsete tootenimede vallas meile andnud kohe täituvad 20 aastat taasiseseisvust. Ja milliseid üldistusi lubab see loomus lähiajaloo mentaliteetide kohta teha.
-
Eelmise nädala meediakangelasteks olid kaheksa Eesti jalgratturit: seitse, kes vabastati Liibanonis pantvangist, ja üks, kes Prantsusmaal edasi piinles – Rein Taaramäe. Pantvange võib võrrelda Walt Disney surematu animafilmi seitsme pöialpoisiga. Nad olid väikesed etturid, pahaaimamatud ohvrid endast suuremate ohtlikes mängudes. Taaramäe on muidugi Lumivalgeke. Tema, profileeris veel algaja, suurimaks eesmärgiks Tour de France’il oli ju võita parima noorratturi valge särk.
-
„Noorel Eestil” on õigupoolest ainult üks märkimisväärne puudus: see on dramaturgiliselt täiesti küündimatu.
Rakvere teatri „Noor Eesti”, idee autor ja lavastaja Jaanus Rohumaa, teksti autorid Kairi Kruus, Jan Rahman, Eva Samolberg ja Jaanus Rohumaa, dramaturg Siret Paju, kunstnik Uku Kristjan Küttis, arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür, kostüümikunstnik Britt Samoson, muusikaline kujundaja Kostja Tsõbulevski. Mängisid Ülle Lichtfeldt, Mait Joorits, Velvo Väli, Peeter Rästas, Erni Kask, Lauri Kaldoja, Hannes Kaljujärv (Vanemuine),…
-
Minoru Betsuyaku tekst on plastiline, lööv, väga selge.
Polygonteatri „Krahv Dracula sügis”, autor Minoru Betsuyaku, lavastaja Tamur Tohver, kunstnik Kalju Kivi. Mängivad Argo Aadli, Peeter Jakobi, Elisabet Tamm, Janek Joost, Anti Kobin, Mihkel Kabel ja Kadri Adamson. Esietendus 13. V Kumu auditooriumis.
Minu keel küll ei paindu „Draculat” komöödiaks (mis sest, et „vapustavaks”) nimetama, nagu eelreklaamis tehti. Siis peaks ka Kafka „Loss” (nii romaan kui ka Vanemuise teatri lavastus) olema komöödia.…
-
IME ehk nelja mehe ettepanek kuulub kahtlemata Eesti poliitilise vesterni klassikasse.
VAT -teatri „Hea, Paha ja Inetu”, dramatiseerija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Kaspar Jancis, muusikaline kujundaja Mart Soo, valguskujundaja Sander Põllu. Mängivad Tanel Saar, Meelis Põdersoo, Margo Teder, Ago Soots ja Mart Soo. Esietendus 12. III rahvusraamatukogu teatrisaalis.
Vesternivormiline „Hea, Paha ja Inetu” on vaese, kuid geniaalse teatri ehe näide. Taskutega mantlihõlmad relvapoe asemel, pisike tõukeratas hobuseks, meeste asemel kaabud käte…
-
Mitte mingeid ideid, mitte mingeid maailmaparandamise soove, mitte mingit kirgastumist – lihtsalt 40 aastat peldikut.
Õigupoolest panid „Kormoranide” autorid oma identiteedi ise paika, reklaamisid linateost pealetükkivalt kui „uut filmi „Jan Uuspõld läheb Tartusse” autoritelt”. Millegi seninägematu poole niisiis ei püüeldudki.
