-
10 huvitavamat eesti rongifilmi Peter von Baghi raamatu innustusel
Kui sa oskad rongi kinni pidada, siis varem või hiljem saad sa ka ühe väikese riigi presidendiks.
Lennart Meri
Äsja kirjastuselt Menu ilmunud Soome autori Peter von Baghi filmiraamat „Rongis” pakub palju huvitavat mõtisklemist maailma filmiajaloo rongi-, täpsemalt raudtee-esteetika üle. „Ükski liiklusvahend pole filmitegijaid niivõrd lummanud kui rong,” väidab von Bagh koguni. Ka Eesti filmiajaloos on rongidel märgiline tähtsus, ehkki mootorratastega nad võrdlust välja…
-
„Kõige suurem müütide looja on meedia,” ütles Neinar Seli (err.uudised 11. XI 2012). „Harta 12” on dokument, mille ümber Eesti meedia pole suutnud luua müüte, pinget ega isegi mitte intelligentset diskussiooni.
Harta laialivalguv ja õõnes tekst vastandub teravalt näiteks „40 kirja” konkreetsusele. „Vaja on uut ühiskondlikku kokkulepet.”* Kes kellega selle sõlmib? Milliseid konkreetseid kohustusi ja kellele see sisaldab? Milline võim selle legitiimseks tunnistab?
„Kui süsteem ei suuda end ise reformida, tuleb kodanikuühiskonnal…
-
14. ja 15. novembril peeti kolmas rahvusvaheline kultuurifestival „Hullunud Tartu. Klišee 3” trüki- ja paberimuuseumis Kastani 38. Seos hullumeelsuse ja trükikunsti vahel on muidugi ilmne. Võimalus oma mõtted paberile panna ning neid trükitud kujul kaaskodanike seas levitada on suure hulga maailmas eksisteerivast psühhopaatiast kanaliseerinud vaikseks ja rahulikuks kribamiseks. Pole võimalik ette kujutadagi, missuguseid pöörasusi oleks toime pannud kas või Juhan Liiv, kui talle õigel ajal paber ja pliiats ette poleks…
-
Möödunud nädal oli meedias nii poliitika nägu, et seda ei saa ignoreerida. Esmakordselt pärast taasiseseisvumist oleme sattunud olukorda, mis tuttav George Orwelli romaanist „1984”. Suur Õde jälgib meid kõikjal. Suure Õe Kaja Kallase kaunid suured silmad kinnise suu kohal. Häda sellele, kes nüüd veel tõmblukusüsteemi asjatundmatult näperdama kipub või seda rikki püüab ajada.
Kõige hullem on muidugi kontekst, mis Jürgen Ligi sõnadele otsekohe anti. „Kaunid suured silmad” tähendab automaatselt alandamist, solvamist,…
-
Jätkan Eesti teleseriaalide suure pere näidete najal ideaalse sarja tegemise kursust. 12. X Sirbis käsitlesin küsilausete kasutamise kunsti, nüüd jõuame kõrgemale tasemele – hüüdlauseteni. Kui küsilaused moodustavad monumentaalse eesti seriaalipüramiidi aluse ja sisu, siis hüüdlaused selle vaimukõrgustesse pürgiva tipu. Esimesed on neste, mida tuhanded usinad töömesilased tilkhaaval seriaalikärge koguvad, vaatajate pere põhitoidus. Teised seevastu nagu mesilasemapiim – haruldane ja tugeva toimega aine, mida vilunud seebikeetja vaid näpuotsaga lisab.
Näiteid: „Istu maha…
-
Manfred Vainokivi eelmine linateos „Baskin” oli rikas film. Muidugi mitte eelarvelt, vaid peategelaste sisemaailma ja selle peegeldamise rakursside kvaliteedi poolest. „Vaeste kirjanike maja” on vaene film.
Jumal lõi kuus päeva maailma ja seitsmendal puhkas. Tundub, et Vainokivi on kasutanud sama intervalli. „Vaeste kirjanike maja” on puhkava kineasti film. Aga on eesti filmi aasta ja sel puhul võib igasuguseid filme teha. Kindlasti kuulutas ka Jumal kõigepealt välja maailma loomise aasta, et hiljem…
-
Arno on väga haige. Juba sellesama päeva õhtul, kui ta jõkke kukkus, hakkasid ta palged õhetama, pea valutama ja öösel tuli palavik. Nüüd on juba kolmas päev, aga haigus ei tagane, veel kõvemaks näib minevat palavik. Lubatakse kutsuda tohter.
(O. Luts, „Kevade”)
„Siiamaani ei tulnud muidu kuidagi välja. Ma ei saanud kuus neljakümmend rublagi, aga poiss alles lõpetab ülikooli, praegu esimesed kuud tohtripraktikal. Kõike oli vaja – ülikondi ja särke . . . .…
-
Imeline Ajalugu, Imeline Teadus, National Geographic ja Intelligent Life Eesti ajakirjandusturul.
Eesti kaupluste ja kioskite ajakirjariiulid on viimase kahe aasta jooksul saanud tõhusat ja kogukat lisa nelja väliskapitalile kuuluva eestikeelse ajakirja näol. Need on Bonnieri grupile kuuluvad Imeline Teadus (IT) ja Imeline Ajalugu (IA ), briti Economisti kvartaliväljaande Intelligent Life (IL) Eesti versioon ning ameeriklaste National Geographic (NG). Hinnaltki on nad lähedased (4–4.90 eurot).
Intuitiivselt ütleksin, et kõige vajalikum neist oli meie…
-
Tallinna Linnateatri „Lantimiskunstnikud”, autorid-lavastajad Diana Leesalu ja Paavo Piik, dramaturg Kristiina Jalasto, kunstnik Kristel Maamägi, muusikaline kujundaja Veiko Tubin, valguskunstnik Priidu Adlas ja koreograaf Maiken Schmidt. Mängivad Maiken Schmidt, Liis Lass, Kaspar Velberg, Karl-Andreas Kalmet, Henrik Kalmet, Priit Pius ja Märt Pius. Esietendus 29. IX Hobuveskis.
„Lantimiskunstnikke” võib vaadelda – isegi peab vaatlema – kui EMTA lavakunstikooli tudengite mullusügisese Kinoteatri edasiarendust. Kolm näitlejat ja mõlemad teksti autorid-lavastajad on samad (ülejäänud on…
-
Katsudes end kurssi viia kõigi sellesügiseste uute või uut hooaega alustavate kodumaiste teleseriaalidega, jõudsin õige pea selleni, et hakkasin nende tekstist küsilauseid välja kirjutama. Käsi väsis küll hullusti ära, aga nädala pidasin siiski vastu.
Avastasin seaduspära: mida rohkem küsilauseid, seda pikema ja segasema (s.t kvaliteetsema) sarja saab. On nimelt tõde, mida Eesti teleseebitootjad jagavad paremini kui ükskordühte: küsimusele võib vastata, aga võib ka mitte vastata. See lubab kõik küsilaused jaotada kolme…
