Marek Tamm: „Üks humanitaarteadlase suuremaid väljakutseid on saada üle viimastel sajanditel juurdunud kultuuri ja looduse vastandamisest.“
Marek Tamm on aastakümneid hoidnud eesti huvilisi põhjalikult kursis ajalooteaduse uute lähenemisviisidega. Mullu sügisel ilmus Bloomsbury kirjastatuna Tamme ja Peter Burke’i koostatud ajalookirjutuse värskeid suundumusi kaardistav ülevaateteos „Debating New Approaches to History“ ehk ligikaudses tõlkes „Arutelu uute lähenemiste üle ajaloos“, millel on potentsiaali kujuneda oma valdkonna üleilmseks standardteoseks. Ajalookirjutus on osalt distantseerumas senisest…
Oleme karastunud rahvas, kes on kestnud läbi ajalootormide, fundeerinud oma reaalsustaju Igor Mangi ja Vahur Kersna hookuspookuste pöörises ning omab ainulaadset suhet infotehnoloogia, ükssarvikute ja metsaga. Nüüd oleme õnnelikult üle elamas ka Vargamäe Andrese nimelise kangelase kunstilist moondamist kinolinal, mille käigus põline rahvuslik eeskuju transformeerus Staliniks. Ja ometi leidub hüpnotisöör, kes närib Eesti eliidi meelekindlust efektiivsemalt kui ussisugu puhkajaid David Cronenbergi „Värinates“.
Cronenbergi ohukuulutuse üle arutati korra Kanada parlamendis, misjärel jäi…
Kultuuritoimetuse töörutiini hulka on ikka kuulunud kolleegidele tagasiside andmine, öelda midagi ka orkestrikontserdi retsensiooni kohta eelmises lehes, isegi kui nooditundmine ja pillimänguoskused on lasteaia tasemel ning rütmitunne olematu. Siinkohal meenub üks ammune toimetuse juht, kes ühiskonna ja kultuurielu mis tahes tahkude üle võltstagasihoidlikkuseta sõna võtab. Kui jutt läks aga muusikaelu refleksioonile, jäi ta kidakeelseks, sedastades vaid, et ses vallas tegeletakse tsunftisiseste asjadega, millele väljaspool seisjail on raske ligi pääseda.
Tema toon…
Ühe äsja auhinnatud lugudest, arvustuse „Kuidas ühiskond on?“ (Sirp 20. VII 2018), saatis Mikael Raihhelgauz toimetusele pea kaks aastat tagasi. Ta oli siis Tallinna reaalkooli lõpuklassi õpilane. Mõni nädal hiljem pälvis Raihhelgauz EV100 raames toimunud esseekonkursi „Eesti loost ja lootusest“ võitjaau.
Ent kultuurilehe esseistikaosakonnas sumbati samal ajaperioodil häbi- ja autusesoos, toimetaja südant närisid ametialase toimetulematuse ilmingud. Iseäranis valmistas peavalu Margus Oti gigantsete „Väekirjade“ kajastamine. Kaastööst kõnealusel teemal oli ära öelnud…
Ahto Lobjakas ja Andrei Hvostov: Süürias läheb kahtlemata elu edasi, nii nagu mis tahes oludes – kummalisel kombel elavad inimesed kuidagimoodi ka Somaalias, Lõuna-Sudaanis ja Liibüas.
Leeuwardeni Friisimaa muuseum on ERMi-sarnane etnoloogiline kultuuriloo varakamber, kus rahvusliku pärandi eksponeerimise varjus sugereeritekse vaatajasse postmodernset dekonstrueerivat arusaama, mille kohaselt rahvuslikud jm identiteedid ei ole igavesed või loomulikud, vaid inimeste tehtud.
Näitusele sisenedes satume silmitsi Laurence Aëgerteri fotodega, kus prantsuse kunstnik püüab Claude Lévi-Straussi „Nukra troopika“ Brasiilias pildistatud illustratsioone friisi modellide ja paikade abil täpselt rekonstrueerides näidata, et identiteedi ja poosi, eksootilise ja maavillase jne piirid on hägusemad, kui oskame arvata.
Ka…
Margus Ott: „Tuleb endalt küsida, kas eesmärk on lihtsalt ennast välja elada või siis ligimestega (sh vastasleeri omadega) lävida ning loota, et seekaudu asjad paremaks lähevad.“
Sirbi toimetus teeb siinkohal algust kuni augusti lõpunädalateni kestva uue rubriigiga „Üks festival“, kus kõik toimetajad võtavad kordamööda käsitleda ja lahata üht või mitut Eesti kultuurisuve iseloomustavat festivali, sündmust või nähtust, millega neid seob pikk ja värvikas suhe.
Ainult laisk ei siuna praegusel ajajärgul Venemaad, Igor Mangi, ja kui silma jääb, ikka ka Õllesummerit. Putini osas vimmaka ja Mangigi kiusamisse jõudumööda panustanuna näen matroon Hansari ürituses kõigest hoolimata ka üht-teist helget.…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Ragne Pekarev võlus Almana esimesest hetkest. Tema esituses oli eneseirooniat ning lynchlikust friigi-show’st pärineva femme fatale’i, „Minu veetleva leedi“ töölisklassist välja pürgiva lilleneiu ja absurdivõtmes tahtlikult lolli naiivitari mängiva plika varjundeid.Gabriela Liivamägi
Kui „Pargivahil“ on lisaks kohalike keskkonnaimedega resoneerumisele mingi mõte, siis seisneb see suvistes teatrimanufaktuurides vorbitavate kunsttükkide tootmissaladuste ja õmbluste alasti publiku ette toomises. Pargivaht – Lauri Nebel, lavastaja – Karl Robert Saaremäe.Alan Proosa
Venemaa relvajõud Aleppo rusude vahel 2016. aasta detsembris.Wikimedia Commons
Friisi muuseumPiia RuberLeeuwardeni Friisimaa muuseum on ERMi-sarnane etnoloogiline kultuuriloo varakamber, kus rahvusliku pärandi eksponeerimise varjus sugereeritekse vaatajasse postmodernset dekonstrueerivat arusaama, mille kohaselt rahvuslikud jm identiteedid ei ole igavesed või loomulikud, vaid inimeste tehtud.
