Triinu Pakk: „Praegu näib, et pühadus on lahtunud ning tõed ja ebatõed võitlevad võrdsena ilma pühitsuse tõepõhjata turuplatsil – ja sellest ei paista suurt head tulevat.“
David Graeberi raamatut „Mõttetud tööd“ ootasin minagi himukalt (vt ka lk 2). Alustasin ju tööinimese elu siis, kui ühiskonna arengu „selgeltnägija“ Jeremy Rifkin kuulutas teoses „Töö lõpp“, et 80% arenenud riikide tööjõust muutub peagi masinate ja arengumaade kaadri tõttu ülearuseks. Ning mõjukad arutlesid, kas lääne inimhulgad rahulduksid oma ametialase ja majandusliku tähendusetusega, kui võimaldada neile tittytainment ehk kiirtoidu ja meelelahutuse kättesaadavus.
Vaesed pidid jääma muidugi vaesteks ja rikkad saama veelgi rikkamaks…
Ühtevalu kuuleme, kuis pandeemiaga kõik muutub. Paljude töö- ja elukorraldus on saanud uue aluse. Vaktsiinisõdades langevad kauaaegsed tervishoiuametnikud. Meditsiinisüsteemi kohta, mille kaanetüdrukuks on saanud üks toredake, ent siiski veidi edev ja agressiivne perearst, esitatakse aga vähe küsimusi.
Kas pole aga just see vald oma paindumatuse ja kroonilise kättesaamatusega eeskoda šahtile, kust algab allavool kahtlejate ja posijate rüppe? Perearsti propagandistlikult vali nüanssidest, küsimustest ja üksikutest surmadest üle sõitmine à la „teadus on…
Nädala pärast algab Viljandi folk. Kõige kiuste püütakse taas teha täiemahuline kaugeid maid kaasav festival, mida olud mullu ei lubanud. Täisverelist folki on väga vaja. Etnokultuuri staatus on siinmail jätkuvasti kindlusetu. Tõsisemas, eksootilisemas ja eksperimenteerivamas vormis on pärimusmuusikale väljaspool Viljandi suve keeruline kuulajaid võita. Kui püüad Puuluubi saatel kelmikaks muutunud seltskonnale päris Aafrika vm kaugete maade muusikat mängida, saadetakse sind puu taha.
Fantastilistele arengutele vaatamata ei ole pärimusmuusika mahasalgamatult tähenduslikus, kandvas…
Jaak Allik usub, et vabad valimised võivad Venemaal praegu võimule tuua isikud ja poliitilised jõud, kes oleksid Eestile ja kogu maailmale Putinist ohtlikumad.
Kirjutad, et teisitimõtlemine kodakondsuse küsimuses tõi Rein Müllersonile kodumaal Vene-sõbraliku maine. Tõrksus Müllersoni suhtes ulatub siiski kaugemasse aega, kui ta Eesti laulva revolutsiooni aegseid sündmusi üleliidulises ajakirjanduses räigelt nahutas. Veel 1989. aastal pidas ta Pravda artiklis mitte tegelikke vabadusvõitlejaid, vaid isegi rahvarindelasi ja oma…
Nero Urke neurootiline tühikõlaline püüd sõnastada, „milles üldse seisneb inimese, meie olemise ja tsivilisatsiooni tähendus“, on Ivar Põllu uuslavastuse pärl.
Jüri Saare ärksus (kesk)erakondlike sahkerdajate, Trumpi ja selle kohalike jäljendajate jt avantüristide peletamisel on olnud imetlusväärne. Saar (vt „Teine Eesti – müüt või tegelikkus?“, tänane Sirp lk 12-13) ei eksi, et lokkavat populismiprallet toidab frustratsioon. Destruktiivseid meeleolusid ei õnnestu aga mahendada eeldades, et nende põhjuseks on labane kadedus ja suutmatus vääriliselt hinnata kapitalismi võitu külmas sõjas. Mulluste maailmas mõjukate raamatute seas on üksjagu neid, kus autor tajub vastupidist, et Trumpi…
Eksistentsialistliku elukäsitluse kohaselt kaasneb inimese heitmisega siia ilma tükatine võõrandumistunne, eluolu absurdimaigulisus. Olemise abrakadabra välgutab siin ja seal, ent miskipärast iseäranis pitoreskselt ja tihti just suusatamisega seoses. Lapsepõlves elu müstiliselt seiskus, kui jälgiti, mitu sekundit Hämäläinen või Kirvesniemi kusagil kurvis kellelegi järele oli võtnud. Luuletusi neil hetkil ei loetud, eriliste silmapilkude pühadust austasid rangeimadki õpetajad.
Talispordis venkude vastu olles teeme kommunistidele tagasi, nii avalduvad meie rahva vabadusejanu ning väärikus, seletasid seda…
Iga ajastu väärib oma kangelasi. Trump oli muidugi käegalöömise ja ärapanemise meeleolude saamatu kehastus, kelle eestvedamisel suurt midagi jalul seisvat ei saanud sündida. Ent iseäranis nüüd, kui onu Donaldi toetajaskond on kasvanud miljonite võrra kõige erinevamates valijarühmades ja kümned tuhanded itkevad tänavail, nõudes tagasi „parimat pressut eales“, on aeg aduda, et midagi paremat kui ametist lahkuv edev kloun ei oleks võinud meile osaks saada.
Üleatlandiline establishment on kümnendeid kõrvulukustava vile, tule…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Triinu Pakk: „Kes ma siis olen – kas see, milleks mind teeb väline sattumus ja surve, või see, mida tajun sisimas, kus olen vaimus? Minu vaimu on lapsest peale köitnud Vahemere maad – aga kui ma poleks sündinud keskkonda, mis sisaldas sellist vanatädi ja ema ja suurt raamatukogu, siis poleks ma neist võib-olla teadnudki.“Erakogu
Cassi vend (Ain Lutsepp) ja vennanaine (Laine Mägi) on vaoshoitud puritaanid, Cassi (Ülle Kaljuste) on aga mängitud veetlevaks, pannes uskuma, et kõigele vaatamata saab elus hoida mõistlikku meeleolu, soojust ja inimesi enda ümber.Heikki Leis
„Kõigi piirangute lõpu“ hamletlik peategelane Nero Urke võrratus kehastuses tunneb isoleeritust, kõrvalejäämist, äralõigatust, kannatusi, hirme.Gabriela Urm