-
Eetikakeskuste loomise põhjuseks on teaduse ja tehnika kiire areng, mis toob kaasa seninägematuid valikuid.
Filosoofiaprofessor Margit Sutrop, teie juhitud TÜ eetikakeskuse egiidi all ilmus hiljaaegu Louis P. Pojmani ?Eetika?, eesti keeles seni puudunud nüüdisaegne sissejuhatus filosoofilisse eetikasse. Räägiks aga sissejuhatuseks teie teaduslike huvide kujunemisest ja muutumisest. Olete tegelenud tähelepanuväärsel tasemel väga erinevate humanitaaria valdkondadega. On teid paelunud küsimused ka kuidagi üksteisest välja kasvanud? Või on nii, et aja möödudes teemad ammenduvad…
-
Kui kunsti kohta tuleks lugeda üks raamat, oleks Wilde?i esseed
üks tõsisemaid kandidaate.
-
Rahvaliitlase Mario Sootna saaga Mustamäe linnaosalehes
Edgar Savisaarel olid ulatuslikku munitsipaalpropagandasüsteemi arendamisel kindlad põhjendused. Mäletame teda kannatajaoreooliga telekaamerate ees seismas, suus sõnad: ?Kui te loete suuremaid päevalehti, siis näete, kuidas vaba ajakirjandus meie asjade suhtes erapoolikult häälestunud on.? Selline hoiak ei viidanud küll millelegi muule, kui et kõnealune poliitiline dinosaurus ei sobi lihtsalt demokraatlikku ühiskonda. Kuid teisalt, meie ajakirjandusvabadust hinnati alles hiljaaegu väga kõrgelt. Kas munitsipaalpropaganda ja Savisaare tüüpi nähtused ei…
-
Tuleviku-uurija Erik Terk: maailmavaatelise baasita poliitika viib populismini
-
Täna on ehk raske ette kujutada, mida tähendas ?Filosoofipäev? 1994. aasta alguse Eestis, kus püsis nõukogudeaegne tava: üks korralik filosoofiatõlge kümne aasta kohta, polnud ühtegi teost ?Avatud Eesti raamatu? sarjast, lugematuid moodsate teooriate kursusi kõikvõimalike stuudiumide juures ning tänaseks põhjatud postmodernismistki omasid ettekujutust vaid mõned tollal valdavalt kõrvaliseks ja loetamatuks peetud intellektuaalid. Ühtviisi harulduseks olid nii vähegi tihedamal teoreetilisel alusel põhinevad tekstid kui ka kultuurifenomenid, mis oleksid kuidagi küsitavana kombanud…
-
Madis Kõiv eelistab demokraatiale aristokraatiat, kuigi tunnistab end olevat loomult algkommunistlike sümpaatiatega.
-
Tagatoa ühted ja deal?id on muutunud üldaktsepteeritavaks
Nagu teisteski eluvaldkondades, pole ka poliitikas küllap midagi olemuslikku. Poliitika ausamad ja rikutumad vormid võtavad maad niivõrd, kuivõrd me neid väärtustame, aktsepteerime või vohada laseme. Kui ka vangerdused, kombinatoorika, mängurlus ja tagatoad kuuluvad poliitika juurde, siis avalikkuse huvides oleks hea seista, et vastavat stiili ei peetaks heaks tooniks.
-
Teadusega on Koni ulatuslikele allikatele tugineval homoreferaadil vaid osalisi kokkupuutepunkte
-
Olen Reformierakonnast püsivalt lugu pidanud. Asi ei ole pelgalt hayekliku retoorika veetluses. See ei varjuta ühiskonna valupunkte hariduses ja tervishoius. Mu lugupidamine on irratsionaalsem. Nagu Bushi toetus vähem haritud ja majanduslikult vähem edukate ameeriklaste seas. Kuigi demokraatide majanduspoliitika on rohkem nende huvides, on Bush neile lähedane ja mõistetav sarnaste hoiakute ? usukindluse, üheplaanilise maailmapildi ning kahtluseta jõudu ja rikkust ülistava pragmaatilisuse tõttu.
Minu arvates on just meie ?rahapartei? päevapoliitika keerdkäikudes…
-
Vabariigi valitsusele ja siseministrile
Kuulun nende hulka, kellele poliitiline slogan ?Vali kord!? eos ebasümpaatne oli. Ei usu, et kõikjale ulatuv seadusandlik korraldatus, inimlike pahede ja nõrkuste kaugeleminev riiklik reguleerimine ning agressiivne politseiline sekkumine viiksid elamisväärsema ühiskonnani. Singapurist ei taha mõeldagi ? olen end Skandinaaviaski küllalt ebamugavalt tundnud. Mäletan aastatetagust nädalat Norras Skienis Ibseni sünnilinnas. Viimase kangelaste-kangelannade pained on kultuurihuvilisele teada. Kuid ühiskondliku moraali osas on seal tänaseks teatud mõttes…
