-
Ametliku ajaloo eesmärk pole niivõrd tõepüüdlus kui riigi eksistentsi õigustamine ja selle paigutamine legitiimsesse retrospektiivi ning positiivsesse perspektiivi.
Eesti lähiajalugu ei saa käsitleda Venemaata. Isegi Eesti mõtestamisel Euroopa osana on Venemaa kas või kontseptuaalse alternatiivina vältimatu. Eesti lähiajaloole on võimalik läheneda mitmeti ning allpool vaatleme vaid paari kirjanduses levinumat käsitlusviisi. Venemaa on aga kõigi nende käsitluste lahutamatu osa.
-
Välispoliitika, mis peegeldub Eesti erakondade valimisprogrammides, on lausa särav. Kui õnnestuks kõik see, mida Reformierakond, Keskerakond, IRL, Rahvaliit, sotsiaaldemokraadid ja rohelised oma välispoliitilistes lausungites lubavad, koondada ja ellu viia, oleks tulemuseks täiesti arvestatav suurriik. On näha, et nii mõneski erakonnas on välispoliitika tundjate potentsiaal tähelepanuväärsel kombel olemas. Ning ka need, kes välispoliitikat ehk oma valijate esimeseks eelistuseks ei pea, on võtnud vaevaks midagi kaasaja vaatepunktist relevantset öelda.
-
Mõelge, kui palju on teile huvi pakkunud Slovakkia, Nepali või Benini välispoliitika. Siis mõistate, kui palju maailmas jälgitakse Eesti välispoliitikat.
-
Eesti ajalootrükis pole veel XIX sajandist väljunud
-
On üllatav, kuivõrd viljakale pinnasele langes USA kaitseministri Donald Rumsfeldi 2003. aastal öeldud mõttetera, et Euroopa on jagunenud “uueks” ja “vanaks”. Just eurooplased ise on Ameerika sõjapealiku fraasi õhinal kasutusele võtnud. Isegi teaduslikus diskussioonis tunneb see dihhotoomia end üha kindlamalt.
Uus ja vana Euroopa on paljudes sügavat rahulolu tekitav konstruktsioon. On neid, kes leiavad, et vana Euroopa on rikas, tark, elukogenud, näeb mitu käiku ette ning teab, et stabiilsus on ettearvamatute…
-
Mart Laar. EMAJÕGI 1944: TEISE MAAILMASÕJA LAHINGUD LÕUNA-EESTIS. Varrak, Tallinn 2005. 294 lk.
Thukydides kirjutab oma kuulsas Peloponnesose sõja ajaloos, et endale meelepäraseid tegusid teevad inimesed põhjalikuma kaalumise ja aruteluta. Argumendid, mille najal otsuseid langetatakse ja tegutsema asutakse, on pigem emotsionaalsed kui ratsionaalsed. Emajõe lahingutes osalenud soomepoiss Ilmar Talve küsib: ?/?/ mis lootused ja võimalused olid neil koolipoistel, kes Vabadussõtta läksid?? Küsimusse oleks nagu vastus peidetud. Laari (ja Talve?) arvates…
-
Izvestija: Venemaa ei peaks Balti boikotile valuliselt reageerima
Foorum, ETV, 9. III. Teema: Arnold Rüütli otsus mitte sõita Moskvasse 9. mai pidustustele. Saatejuht Andres Kuusk.
-
ajaloolis-poliitiline vaatenurk
Sel aastal meie hulgast lahkunud Heinrich Mark, Eesti viimase eksiilvalitsuse peaminister aastail 1990 ? 92, lõpetas selle protsessi, mida alustas Otto Tief kuuskümmend aastat tagasi. 1992. aastal andis Heinrich Mark riigikogu ees esinedes üle oma volitused president Lennart Merele. Sellega oli viimane Eesti eksiilvalitsus oma tegevuse lõpetanud.
-
Uurimus rahvusvahelise konflikti venestamise kohta
The Sovietization of the Baltic States, 1940 ? 1956. Edited by Olaf Mertelsmann. Kleio, Tartu 2003. 254 lk.
-
The Estonian Foreign Policy Yearbook 2004. Edited by Andres Kasekamp. The Estonian Foreign Policy Institute. Varrak, 2004. 172 lk.
Eesti välispoliitika on puberteedieas. Välispoliitika tegijatel on tekkinud tunne, et nad teavad, mida teevad. Ideoloogia, iidol ja vaenlane on valitud. Valikut üritatakse pakkuda teistelegi, nimetades seda uudseks, nooreks. Valiku kritiseerijaid ja tõrjujaid (vanakesi) ei võeta kuulda.
