Põhiseadust saab ju muuta, ent vaevalt nõustub rahvas eesti keele taandamisega üleilmakeele (praegu lihtinglise) kohalikuks murrakuks – rahvahääletuseta kirjakeele normist lahti ei saa.
Kõige rohkem kasu on kriitilistest küsimustest ja teistsugustest seisukohtadest. Seda muidugi juhul, kui ise olla valmis oma veendumusi muutma või teisel arvamusel olijat ümber veenma.
Eesti keele kasutamine kõikidel elualadel on põhiseaduse nõue: riigikeelena, rahvuse olulise määratlejana, kultuuri lahutamatu osana. Põhiseaduse preambuli, samuti paragrahvide 6, 37, 51 ja 52 sisu on avatud põhiseaduse kommenteeritud väljaandes – praktikas mõjukaimas Eesti riigiõigusteaduslikus teoses.
Paljud doktorandid on kuulnud oma suurepäraste eestikeelsete artiklite kohta juhendaja küsimust „Miks sa aega raiskasid?“. Eesti keeles ja Eesti jaoks – ja raiskamine?! Kogu aeg, aga eesti keele aastal eriti, tuleb kuulutada: raiskamine ei ole…
Eesti on kahekümne aastaga tublisti kasvanud. Poleks nii palju julgenud lootagi.
Kui tänaval vastutulijailt küsida, mis on Eesti põhiseaduse sisu ja mõte, siis arvatavasti vastab enamik meie inimesi, et põhiseaduse järgi peab Eesti olema vaba, aus ja õiglane; Eesti riigi mõte on hoida Eesti rahvast ja arendada eesti kultuuri. Õige vastus, just nõnda see ongi. Ülejäänud paragrahvid on mõeldud nende põhimõtete ja eesmärkide saavutamiseks. Põhiseaduse püsimine ja rahva omaks saamine on…
Ülikoolidel arvatakse olevat kolm peamist eesmärki. Esiteks annab ülikool keskmisest andekamatele noortele võimaluse arendada oma võimed välja ja leida nende rakendamiseks sobiv ühiskondlik roll. Teiseks vajab ühiskond ülikooli kui keskkonda, kus otsitaks tõde, headust, õiglust, ilu, nähtuste seoseid ja seaduspärasusi. Ja kolmandaks õpetatakse ülikoolis tööturul nõutavaid keerukamaid ameteid.
Dumas’ musketäride deviis „üks kõigi, kõik ühe eest!” on lihtne ja tabav solidaarsuse kirjeldus. Tõsi, see ei näita üksteise eest väljasolemise moraalset või praktilist alust. Õigluse, võrdsuse, solidaarsuse ja headuse tähendust ning retsepti on otsitud sajandeid ja otsima jäädaksegi. On need ju iga inimkoosluse ühespüsimise seisukohalt tähtsad küsimused. Olgu tegu pere, sõprade, kooliklassi, rahvuse, rahva või lõpuks kogu maailma ja inimkonnaga. „Millal maksan memme vaeva?” küsitakse rahvalauluski.
Viivi Luige „Varjuteatris” jutustab härra Atspol: „[—] kui teid heaks inimeseks peetakse, siis on teil häbi. Teistele te tahaks näidata, et olete üks külma kõhuga sell. Kui teil süda haledaks läheb ja te mõnele väheke head teete, siis te vaatate ju vilksti! ringi, et ega Frau Müllerthaler või Herr Atspol teid ei näinud. Te häbenete. Te ei olnud cool ja te käitusite emotsionaalselt” (Eesti keele sihtasutus, Tallinn 2010, lk 167).…
Kes ei mäletaks, kuidas kooli keemiaklassis katseid tehti: parimad neist käisid käsikäes tuleleegi, suitsu, hirmsa haisu ja üldise elevusega. Nii nagu sai teada, et happe ja aluse segamisel tekib gaas (näiteks koogitaignas, mistap kook kerkib), sai teada ka seda, kuidas juhtub plahvatus (näiteks väävel, süsi ja salpeeter annavad kokku püssirohu: hoop pihta ja mürts on käes). Vahel on päris kahju, et ühiskonnas ei saa näitliku õppevahendina mõjuvaid katseid läbi viia.…
Mõtete lugemise masina kallal töötatakse juba aastaid ja väidetavalt mitte päris edutult. Valedetektor on selles töös muidugi vaid esimene teivasjaam. Võiks hetkeks kujutleda, mis saaks, kui mõttelugemisseadeldised oleksid taskukohase hinnaga müügil. Kõnnid aga inimeste seas, andur peos, või suunad kõikenägeva kiire naabrile tuppa ja loed teise uitja salamõtteid. Milline hulk igavaid, tobedaid, naljakaid ja kurbi asju ringleb selles võõras peas! Ja kui palju ehmatavat tuleks välja. Muidugi toimiks see kõik…
Inimese meel on muutlik. Alles see oli, kui kiruti parteide paljusust ja koalitsioonivalitsusi ning arvati, et mida vähem erakondi parlamendis, seda parem. Ja et kaks erakonda valitsuses halb, kolm lausa talumatu. Nende kirglike mõtteavalduste taustal kuivendatigi poliitmaastikku seesuguse hoolega, et nüüd tuleb küsida, ega soost viimati kõrb ole saanud.
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
Keeletoimetajate liidu 10. aastapäeva konverentsil olid 14. oktoobril õnnitlejate hulgas nii pikaajalise lahke toetaja HTMi eesti keele nõunik Sirli Zupping kui ka EKI direktor Arvi Tavast, kes avaldas soovi leida Sõnaveebi ühendsõnastiku arendamisel ühisosa ja hakata tegema tihedat koostööd. Õnnitlusi võtavad vastu juhatuse liikmed (vasakult) Airi Männik, Ann Siiman, Rita Niineste, Helin Kask ja Helika Mäekivi.Siim Tiirik
Koroonapandeemia puhkedes püüdis konservatiivne paremserv väita, et koroona pole midagi erilist ja vaktsineerida pole vaja. Progressiivsed liberaalid seevastu hakkasid ohtusid võimendama ja hirmutama, nõudes kõige karmimaid piiranguid. Mäletate ju küll: mõnes seni õigusriigiks peetud riigis keelati üksi tuulisele rannalegi minna …Josep Lago / AFP / Scanpix