Toeta

Tristan Priimägi

  • Loomstaaride kirju elu
    Ahvstraktsed kunstiteosed Cheetalt. Internet

    Loomstaaride kirju elu

    Hollywoodi lapsstaaride kohta peab enamasti paika kaks korduvat motiivi. Ühest räägitakse rohkem, teisest vähem, aga need on omavahel seotud. Lapsstaari karjäärikaarde on ette kirjutatud hukulemääratus: nad müüvad süütust, aga süütuks saab jääda ainult seni, kuni ollakse laps. Kiirelt ja palju oma kirevast elukeskkonnast õppivad lapsstaarid saavad täiskasvanuks varem kui lapsed tavaliselt. F. Scott Fitzgerald on kasutanud ehk kuulsaima lapsstaari Shirley Temple’i kirjeldamiseks sõnu „12aastane, kes saab kohe 20“. Targad silmad tähendavad…
    Tristan Priimägi
    4 minutit

  • Patust ilma kahetsuseta

    Jaco van Dormael: „Oluline on naljatada endiselt kõige üle.“

    Kui hotellituppa sisse astun, on Jaco van Dormael seljaga minu poole ja vaatab aknast välja. Sürreaalne detailide kombinatsioon on hetkega haaratav ja igati kohane Dormaeli ilma igasuguse au­kartuseta tehtud religioonipila „Uhiuus testament“ („Le tout nouveau testament“, 2015) vaimule. Akna tagant paistab Pariisi ooperiteater, mille keldris eluneb ju teatavasti Ooperifantoom. Teatri ees trepil mängib oranžides särkides noorte puhkpillibänd Dandy Livingstone’i 1960.…
    Tristan Priimägi
    5 minutit
  • Auhinnakultuurist filmikunstis
    Lisaks Neitsi Maalile võitis Riho Undi „Isand“ ka kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia.
    Kaader filmist

    Auhinnakultuurist filmikunstis

    Auhindadest ja auhindamisest rääkides oleks ehk sobilik põrgatada kaht mõtet, mis jäid kõlama 6. jaanuaril Neitsi Maali filmiauhindade üleandmise ürituselt. Õhtu juht Karlo Funk tõi välja tõsiasja, et meretaguste suurte auhindade tõttu peegeldame me justkui iseennast teise kultuuri kaudu, et meie eestlaslikkust aitab määrata justkui võõras tunnustus. Neitsi Maali laureaat, parima eesti filmi auhinna võitja Riho Unt filmiga „Isand“ sõnastas umbes midagi sellist, et rahvusvaheliselt festivaliareenilt saab küll igasugu tunnustust…
    Tristan Priimägi
    4 minutit

  • ELA JA SÄRA – Film

    Kultuurkapitali audiovisuaalkunsti „Ela ja sära“ nimekirja vaadates hakkas mulle silma, et valdavalt on preemia vääriliseks peetud filmilavastajaid, erandkorras Sulev Keedust lausa kaks korda. Eks sellega ole ilmselt nii nagu kõigi teiste filmiauhindadega, et tähelepanu püüavad atraktiivsemad, ja need, kes meedias rohkem esil. Filmitööstuse kõige glamuursema aspekti ehk staaride eest hoolitseb juba näitekunsti sihtkapital – nende laureaatide seas domineerivad selgelt näitlejad.
    Filmivaldkonna särajate hulgas on aga ka erandeid. Kõige silmatorkavam on ehk…
    Tristan Priimägi
    3 minutit
  • Armastusest, füüsiliselt
    Gaspar Noé
    telestar.fr

    Armastusest, füüsiliselt

    Gaspar Noé: „Tahtsin kujutada armastust sellisena, nagu mina seda tunnen.“

    Tristan Priimägi
    9 minutit

  • Uued levifilmid PÖFFil

    Mida vaadata? See on PÖFFi tegelik iga-aastane slogan. Ehk toob valuliku dilemma puhul veidi leevendust info levisse jõudvate filmide kohta, mille osakaal tundub PÖFFi programmis vaikselt kasvavat. Kompliment laienevale leviturule, aga kohustus festivalile panustada pigem ennekõike oma identiteeti.
    Tänavusest PÖFFi programmist leiame koguni 26 filmi, mis jõuavad edaspidi ka Eesti kinodesse. Ehk julgustab teave nende kohta otsima programmivoldikust obskuursemaid ja tundmatumaid filme.
    Esimesena, juba PÖFFi ajal, jõuab kinno Antoine de Saint-Exupéry „Väikese…
    Tristan Priimägi
    2 minutit
  • Ilves, karu ja kolm naaritsat

    Ilves, karu ja kolm naaritsat

    Iga tõelise kunstiakti taga – ja ma ei räägi riiklikul algatusel ja finantseerimisel sündinud kunstist, millest meil on säilinud igasuguseid näiteid Nõukogude Liidu ajast –, vaid päris kunstist. Iga tõeline kunstiakt on väljakutse status quo’le, ohustades seda. Muidu oleks ju tegemist tavalise igava värgiga. Kunst on kunst, kui tehakse midagi teistmoodi, luuakse midagi uut, ja see on alati, a priori, väljakutse status quo’le.
    Toomas Hendrik Ilves Tallinn Music Weeki avamisel 2014.
    Tundub,…
    Tristan Priimägi
    3 minutit

  • Valsist valsini

    Argo Valsi uus, teine album kannab küll pealkirja „Nokturn“ ja on ümbrise põhjal „inspireeritud ööst ja minutitest enne koitu“, aga juba avaloo „24“ esimestest hetkedest mõjub selle helgus pigem päevaselt, päikeseliselt. Ehk on vibrafon (või mõni muu metallofon?) põhjuseks, miks mõtlen esimesena Tortoise’ist ja nende ümber koondunud džässi usku Chicago indie-meestest nagu Sea and Cake või Chicago underground-eesliitega kooslused. Tortoise võlus sellega, et nad võtsid rokist välja roki ja panid…
    Tristan Priimägi
    3 minutit
  • Itaalia uuema filmikunsti leiunurk
    „Krüptoniit“ („La kryptonite nella borsa“, Ivan Cotroneo, 2011).
    Kaader filmist

    Itaalia uuema filmikunsti leiunurk

    Giampietro Balia: „Itaalia filmitööstuses on algamas üleminekuaeg.“

    Tristan Priimägi
    4 minutit
  • Sügavik vaatab meid
    Veejay HD teeb tööd, teised vaatavad imelikke valgeid inimesi.
    Markus Öhrn

    Sügavik vaatab meid

    Dokumentaalfilm-installatsioon „Bergman Ugandas“ („Bergman in Uganda“, Rootsi 2014, 80 min), režissöör Markus Öhrn. Linastus SAALi biennaali raames Kanuti gildis.
    Postkolonialistlik läänemaailm on leidnud tihti lohutust meie ja Aafrika kultuuri vastastikuse tõlkimise vigadest. Kommunikatsiooni-arusaamatused à la Jim Jarmusch on tänuväärne koomiline materjal ja tuleb öelda, et ideoloogilises plaanis kannab neid enamasti õilis kultuurimüüt „nooblist metslasest“, kelle meie mõistes tagurlikud kombed osutuvad lõpuks märksa inimlikumaks kui meie progressiivsed tõekspidamised heast ja halvast, õigest ja…
    Tristan Priimägi
    3 minutit
Sirp