
Transilvaania filmifestivali tänavune Eesti fookusprogramm jäi silma julge valikuga.

Alex Gapon: „Väljakutse pole mitte tehnoloogia ise, vaid see, kuidas me inimestena tehnoloogiat arendame, kasutame ja valdame.“

Jafar Panahi: „Tunnen, et olen pärast vangiminekut väga palju muutunud. Isegi nii palju, et ütlen iseendale pidevalt: soovin, et see oleks juhtunud varem.“

Cannes’i filmifestival kulges prantslaste kohta märkimisväärselt rahulikus ja organiseeritud rütmis. Kahjuks iseloomustas tsiviliseeritus aga ka suurt osa programmist.

Silvia Lorenzi: „Püüame normaliseerida seksuaalsust, mis ei põhine ekspluateerimisel, pealiskaudsusel või pideval partnerivahetusel. Usun, et vabam vestlus sel teemal lubab meil teatud teemasid paremini kõnetada.“

„Püha viigipuu seemnega“ tõestab Mohammad Rasoulof taas, et filmikunst võib olla midagi tõeliselt ohtlikku. Nii autorile kui ka süsteemile, mida kritiseeritakse.

François Ozon: „Mulle meeldib mõte, et sügisel ei ole elu veel läbi. Seetõttu on ka seened sümbolina olulised. Sügisel kasvavad seened, mis võivad olla väga ohtlikud, aga ka väga maitsvad.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.