Viimasel ajal on palju räägitud Eesti filmide puudulikust rahastamisest, aga selles debatis paistab tähelepanu liigselt koonduvat vaid viimastele aastatele, mistõttu võib jääda märkamata, et filmirahastuse probleemi juured on palju sügavamal.
Eesti NSV Ülemnõukogu likvideeris 1988. aastal tollase Kinokomitee ja andis kõik kultuuriasjad üle moodustatavale Kultuurikomiteele. 1990. aastal kadus vaikselt ära Glavlit ehk Nõukogude tsensuuriamet. Ja 1991. aastal saadeti laiali Goskino ehk Nõukogude Liidu Riiklik Kinokomitee, mis oli kogu NSV Liidu filmitootmist…
Parima lühianimatsiooni auhinna võitnud „Ta ei saa elada ilma kosmoseta“ meenutas oma nostalgilise kosmosenägemusega Rainer Jancise „Kosmonauti“ (2019). Noorema põlvkonna esindaja arvates oli see kurb film, sest kosmonaudil ei õnnestunud täita oma elu unistust.
Riina Sildos: „Eesti audiovisuaalsel valdkonnal on väga tugev sisuline potentsiaal. Kui Eesti filmi rahastusest kaob nüüd kolm miljonit, siis vajume tagasi ühte draamažanrisse „Kaks inimest pimedas toas“.“
Cannes’i filmifestivalil võeti muudatused tõrksalt vastu, aga osalt on need tulnud, et jääda.
Kui eelmisel aastal pidi pärast pikki arutelusid ja venitamist jätma ühe aasta vahele maailma olulisim filmifestival Cannes’is, lõi uus olukord paljudel jalad alt. Cannes’i ja ka teiste festivalide puudumine kogu filmiuniversumi iga-aastases ringluses andis ennast valusalt tunda: kui pole festivale, pole ka filme, mis esile tõuseks või üldse püünele pääseks. Nali naljaks, aga levitajadki…
Uhiuue ansambli Mört laulja suutis rahva ümber sõrme keerata isegi siis, kui pidi terve kontserdi keset lava kasti peal istuma, kuna oli plaadiesitluskontserdil jala murdnud ja liikus ringi vaid karguga.
Ajal, mil võimsaim relv on informatsioon ja suurim nõrkus kommunikatsioon, on kogu see õhus hõljuv teave ju vaja valada mingisse käegakatsutavasse vormi – sõnadesse. Selleks et kommunikatsioonis sõnum soovitud kujul kohale jõuaks, tuleb sõnale kaalu juurde anda või seda vastupidi vähemaks võtta. Kaalulisamise alla võiks sobida igasugune liialdamine, naeruvääristamine, värvikas sildistamine. Kaltsupead, lamemaalased, tolerastid, kloorijoodikud, kiisukesed, ossid, tindinikkujad ja murusööjad on kõik selle suuna viljad, mis võivad teinekord hakata elama…
Mads Mikkelsen „Õigluse ratsanikes“ enesessetõmbunud eriväelase Markusena, kes hakkab uurima, kas ta naise surma põhjustanud rongiõnnetus polnud mitte ette kavatsetud.
Mads Mikkelsen: „„Õigluse ratsanike“ aluseks on peaaegu täiesti stiilipuhas realistlik draama, mille juurest tuli ehitada sild Anders Thomase filmide hullumeelsesse maailma.“
Anders Thomas Jensen: „Ma ei mõista neid loomeinimesi, kes ennast tsenseerivad ja iga asja pärast vabandust paluvad. Kunstnikul on vaata et kohustus teisi solvata.“
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.