-
Mis tõbi see küll on, et vaikime kramplikult maha olulised muusikasündmused?
Aprilli teises pooles toimus Tallinnas ülipõnev pianistide konkurss, mis oli soliidseks tähiseks 40 aasta möödumisest esimesest eesti interpreetide konkursist üldse – ja alustati ju pianistidest. Tookord (1968) võidutses Arbo Valdma, tänane Kölni muusikakõrgkooli professor, kes juhtis ka nüüdse, siis järjekorras VII Eesti pianistide konkursi žürii tööd. Mina pean vajalikuks seda märkida kui olulist sündmust eesti muusikaelus, mis on jäänud meedias…
-
Heal lapsel mitu nime. Peab teadma, et Helsingi Linnaorkester (Helsingin Kaupunginorkesteri) ja Helsingi Filharmoonia Orkester on tegelikult üks ja seesama orkester. See on see naabrite sümfooniaorkester, kes möödunud aastal tähistas oma 125. aastapäeva ja kelle kaheteistkümnendaks peadirigendiks saab selle aasta sügisest John Storgårds ja kelle üheteistkümnes peadirigent, legendaarne Leif Segerstam on juba emeriidi staatuses.
Seda kõike teame üsna peensusteni, sest viimase viie aasta jooksul on nad meil külas juba neljandat korda.…
-
„Akadeemilise kammermuusika” eelmise laupäeva kontsert Kadrioru lossis oli kena näide sellest, kuidas elegantselt ühendada tervikuks üksteisest nii kauged nähtused kui Hispaaniast pärit kolmeosalise taktimõõduga tants chaconne ja veega ümbritsetud maismaalapike, üldnimega saar. See käib nii, et Klavierabend’i kava alustatakse Händeli Chaconne’iga G-duur HWV 435, sellele järgneb Bachi-Busoni Chaconne d-moll ja siis ütleks, et kava keskse kulmineeruva numbrina Eduard Tubina „Ballaad” chaconne’i vormis Mart Saare teemale. Nüüd juba täiesti eelnenuga seoses…
-
Pealkirjas toodu võib kindlasti ka vastupidi sõnastada: s.t Raide Turiga Kadriorus, kuigi välispidiselt on õigem pealkirjas öeldu. Ei saanud ju kunagi kuulutada kontserte näiteks järgmiselt: Kelder-Ots, Roots-Kuusik ehk Bernstein-Krumm või Lukk-Dombrovska, ikka vastupidi. Iidamast saati on teada, et lauljal on klaverisaatja ja nii see tõepoolest on, kuni mõni ilmakuulus pianist ei promo oma äput lauljast abikaasat, et kadunud Heikinheimo saaks ilmutada oma legendaarse ühesõnalise arvustuse „Miksi?”.
Tegelikult paneb arutlema repertuaar, mida…
-
Igal kontserdil peab ju tänapäeval olema ka pealkiri, sest lihtsalt ühele kontserdile, rääkimata kammermuusika kontserdist, ju keegi ei lähe – nii arvatakse kuskil, ei tea kus. Eesti Interpreetide Liit sedasi ei arva või kui, siis vaid esinejate tungivale nõudmisele vastu tulles.
„Akadeemilise kammermuusika” kontserdisarja viimane muusikaõhtu, mis toimus Kadrioru lossis 5. IV, oli vormilt pealkirjata, aga sisult vähe kuuldud väärtmuusika. Esitajaks oli samuti mitte sagedane kammerkoosseis, s.t klaverikvartett. Sellises ansamblis esinesid Mari…
-
Eesti-ugri sümfooniakontsert – nii võib tõepoolest öelda ERSO läinud reede kontserdi kohta Estonia kontserdisaalis. Avamängu „Erasmus Montanus” autor, taani helilooja Knudage Riisager (1897–1974) on ju tegelikult sünnijärgne eestlane, kelle sünnilinn on Kunda, kust ta perekond kolis ära, kui Knudage oli kolmene. György Ligeti (1923–2006) on igal juhul ungari helilooja, kuigi lahkus Ungarist 33. eluaastal. Johannes Brahms sündis küll Hamburgis, kuid suri Viinis, mis on ju peaaegu ungari linn, helilooja ungari-vaimustus…
-
Eelmisel laupäeval hakkas sulama selle talve lumi, mis sadas maha alles pärast kevade algust. ERSO koos peadirigent Nikolai Aleksejeviga tähistas sündmust vormilt traditsioonilise sümfooniakontserdiga, kuid sisult populaarse kevadkontserdiga. Mis võiks ühe kevadise muusikaõhtu kavasse paremini sobida kui Tšaikovski avamäng-fantaasia „Romeo ja Julia”, mis on kirjutatud meie esimese laulupeo aastal ja mille esiettekanne toimus Nikolai Rubinšteini juhatusel 16. märtsil 1870, seega 138 aastat ja 16 päeva tagasi. Teos on tänaseni kõigi…
-
Sten Lassmanni monoetendus Heino Elleri klaverimuusikaga.
Ka me armastame Heino Ellerit (1887–1970)? Seda eesti heliloojat, eesti muusika teerajajat, Tartu koolkonna (Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Karl Leichter) rajajat. 1940.–1970. aastani Tallinna konservatooriumi professorit, kelle õpilased Villem Kapist kuni Arvo Pärdi ja Lepo Sumerani moodustavad eesti heliloomingu tulise magma ning kelle nimega on pärjatud Tartu kõrgeim muusikaõppeasutus. Kelle nimelist muusikapreemiat annab 1998. aastast välja Eesti teatri- ja muusikamuuseum – ja seda…
-
Olid ajad eesti muusikaloos, kus suurvorm tähendas ka suurt koosseisu, s.t sümfooniaorkestrit 80 mängijaga, samavõrdset koori ja suurt orelit. Need ajad on möödas vähemalt barokkmuusika ettekannete puhul ning loomulikult on see õige ja otstarbekas. Kuigi aeg-ajalt meenub Roman Matsovi öeldu, et Johann Sebastian Bach on pigem gootika kui barokk. Kõik on suhteline siin ilmas, sisu võib alati ületada vormi ja ka vastupidine pole võimatu.
ERSO, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, solistid Kaia Urb…
-
ERSO ja ALEXANDER JANICZEK (viiul, Austria) OLARI ELTSI dirigeerimisel Estonia kontserdisaalis 14. III.
