-
Kontsert „Tants ja armastus”: Pärnu Linnaorkester, dirigent Lukas Groen (Holland/ Eesti) 28. I Pärnu kontserdimajas.
. . . . ja üldse mitte suvel, vaid kärekülmas talves jaanuari lõpul, laval Pärnu Linnaorkester (PLO) ja dirigendipuldis Lukas Groen. PLO on aja jooksul saavutanud sellise positsiooni riigis, et kõige masendavamgi masu ainult kärbib, aga ei sea enam kahtluse alla PLO eksistentsi vajalikkust või selle vormi. Seda oma nägu ning ikka ja jälle üllatavat professionaalsust demonstreerisid orkester…
-
„Violino bis!”: keelpillikvartett Prezioso ja Age Juurikas (klaver) 26. I Estonia kontserdisaalis.
Eks neid ole seal ennegi esinenud, kuid millal viimati eestimaine ja õhtut täitvalt, ei meenu hetkel sugugi. Olid ajad, kui vaatasime igatsevalt Leedu poole ja unistasime, et meilgi kujuneksid välja traditsioonid ja tegutseksid professionaalsed kõrgtasemel keelpillikvartetid, kes hoiaksid publikut kursis kõigi selle kammermuusika žanri väärtustega.
-
„Violino bis!”: Henry-David Varema ja Hanna Heinmaa 23. I Mederi saalis.
Eesti Kontserdi eelmise hooaja üks värskemaid kontserdisarju oli „Violino bis!”, mis tõi lavale kõrgest klassist keelpillimängijaid nii meilt kui maailmast – nende hulgas Midori ja Carmignola või siis Silver Ainomäe ja teised riigist väljas tegutsevad eesti keelpillimängijad. Sel hooajal on meeldivalt jätkuvas sarjas rohkem koduseid interpreete. Erilist heameelt valmistavad meie kodused kvartetid: ei väsi juubeldamast vanemad – Tallinna Keelpillkvartett…
-
Tallinna Kammerorkestrilt Aastalõpukontsert: TK O ja Anna-Liisa Bezrodny (viiul), dirigent Eri Klas 31. XII Estonia kontserdisaalis. Eesti muusikalugu tunneb päris mitut kammerorkestrit ja nende hulgas vähemalt kahte Tallinna kammerorkestrit, seepärast tasub veel kord arutleda, kes on kes. 1961. aastal loodi Tallinna kammerorkester flöödikunstnik Samuel Sauluse initsiatiivil ja noore aktiivse dirigendi Neeme Järvi toel. See orkester toimis äärmiselt aktiivselt kümmekond aastat, andes kontserte üle Eesti ja omades omanimelist abonementi Eesti Riiklikus…
-
„Tallinna Keelpillikvartett 25”: Urmas Vulp (I viiul), Olga Voronova (II viiul), Toomas Nestor (vioola) ja Levi-Danel Mägila (tšello) ning Ivari Ilja (klaver) 12. XII Tallinna raekojas. Veerand sajandit tagasi otsustas viiulikunstnik Urmas Vulp ennast teostada keelpillikvartetižanris. Aeg oli kohane ja lausa nõudis tegutsemist, sest eelmised kooslused eesti muusikakultuuris olid olnud ebapüsivad ja oli ka küpsenud noori intelligentseid muusikuid, kes entusiasmiga haarasid võimalusest panna end ansamblikultuuri tippžanris proovile. On päris selge,…
-
„Kohtumispaik Eesti”: Põhjamaade Sümfooniaorkester, solist Mihkel Poll (klaver), dirigent Anu Tali 24. XI Estonia kontserdisaalis.
Selle hooaja esimene kohtumine Põhjamaade Sümfooniaorkestriga oli vägagi romantiline: kavas ju kaks romantilist suurteost, esimene neist pianismi mäetippe hõlmav Sergei Rahmaninovi Klaverikontsert nr 3 d-moll op. 30. Autor pühendas 1909. aastal loodud teose oma sõbrale ja kolleegile Jósef Hofmannile, kes küll kunagi seda kontserti ei esitanud. Suurtest tegijatest haaras teose esimesena Vladimir Horowitz ja seda aastal…
-
Sümfooniakontsert: ERSO, dirigent Arvo Volmer 13. XI Estonia kontserdisaalis.
Kõigi aegade suurte sümfonistide esireas seisev Gustav Mahler sai 1905. aastal kaante vahele oma Sümfoonia nr 7 e-moll. Teose esiettekanne toimus Prahas 19. septembril 1908. aastal ja Viinis 1909. aasta lõpus. Teose Viinist Tallinna jõudmiseks kulus seega üsna täpselt sada aastat. Oli ka juba viimane aeg, sest Mahleri Teise sümfoonia esiettekanne Tahkuranna vallas on juba toimunud 20. augustil 2001. aastal. Päris keeruline…
-
„Violino bis!”: Jossif Feigelson (tšello, USA ) ja Peep Lassmann (klaver) 27. X Estonia kontserdisaalis.
27. oktoobril esitati Estonia kontserdisaalis kogu Felix Mendelssohn Bartholdy looming tšellole ja klaverile. Mendelssohn on väga täpselt planeerinud oma loomingu mahu eelnimetatud koosseisule nii, et see mahuks ühe täismõõdulise kontserdi kavva. Neid teoseid on neli ja need on väga eriilmelised, sest on kirjutatud autori väga lühikese eluea (38) ligi kahekümne aasta jooksul. Varaseim oopus 17…
-
Pärnu Filharmoonia hooaja avakontsert: Pärnu Linnaorkester, dirigent Jüri Alperten 8. X Pärnu Kontserdimajas.
Oli kord . . . . väärikas traditsioon, mis aastakümneid toimis Estonia kontserdisaalis, et hooaja avakontserdi avas eesti muusikaklassika teos ja sageli oli ka kontserdi solist kodumaine, dirigendist rääkimata. Ei ole üldse oluline, et teoste valik jäi väikseks, piirdudes Elleri, Artur Kapi või Tormise autorsusega – olulisem on teadmine, et peame lugu oma rahvuslikest väärtustest. Nüüdseks on peaaegu kõik 2009/10.…
-
Berlioz on nimetanud oma teose „La damnation de Faust” algselt kontsertooperiks, kuid partituuril seisab siiski žanrimääratlusena „dramaatiline legend”. Ka ooperilavadele paigutatud teos on kontserdivormis siiski olnud edukam. Goethe „Fausti” aineline libreto valmis helilooja osalusel, neljaosaline teos koosneb üheksateistkümnest stseenist pluss epiloog: ulatuslik suurvorm nii ajaliselt (ligi kaks tundi puhast muusikat) kui ka esitajate hulgalt. Orkester on nagu Berliozil tavaks kolmese koosseisuga, kusjuures partituuris on märgitud ka keelpillide miinimum: I ja…
