-
Norman Davies, Euroopa ajalugu. Inglise keelest tõlkinud Rein Turu, toimetanud Leino Pahtma. Kaane kujundanud Liis Karu. Varrak, 2014. 1256 lk.
Norman Daviese suurteosest „Europe: A History” sain teadlikuks peaaegu 14 aastat tagasi. Olin kutsutud ettekannet pidama Eesti päevadele Torontos. Ühel õhtusel istumisel sattusin jutlema professor Jaan Timuskiga. Tema ütles, et on ilmunud Norman Daviese väga hea ajalooraamat. Jalutasime veidi enne keskööd ühte Toronto peatänava raamatupoodi ning seal ta selle mulle kinkis…
-
-
Esmaspäeval teatati Max Jakobsoni (30. IX 1923 – 9. III 2013) surmast. Teisipäeval maeti ta Helsingi juudi kalmistule. Septembri lõpus oleks ta saanud 90aastaseks.
Max Jakobson oli ajakirjanik, diplomaat, kirjanik, kolumnist, ajaloolane ja Soome tuntuim välispoliitika ekspert. 1990. aastal andis president Mauno Koivisto talle ministri tiitli. Tema suhe Eestiga oli tihe ja tema panus Eesti Euroopasse tagasitoomisel oli suur. Peale sagedaste kontaktide Eesti poliitikute ja diplomaatidega ning Eesti toetamise rahvusvahelises avalikkuses…
-
Baltic Regionalism. Edited by Pärtel Piirimäe and Andres Andresen. The Estonian Historical Journal 2012, 1-2 (139-140), Special Issue = Balti regionalism. Koostanud Pärtel Piirimäe ja Andres Andresen. Ajalooline Ajakiri 2012, nr 1-2 (139-140), teemanumber.
Ajalooline Ajakiri on üks vanemaid eesti teadusajakirju, mis tähistas tänavu oma 90. aastapäeva. Nagu teisedki teadusajakirjad, annab ka Ajalooline Ajakiri aeg-ajalt välja teemanumbreid. Teemanumber on tegelikult väga kasutajasõbralik formaat: ilma koond-, valik- ja internetibibliograafiate rägastikes ning Eesti…
-
Indrek Jürjo osutab järjekindlalt, et vaimselt kuulusid Liivi-, Eesti- ja Kuramaa Euroopasse.
Indrek Jürjo, Ideed ja ühiskond: Balti provintside mõtte- ja kultuuriloost 18.-19. sajandil. Koostanud Inna PõltsamJürjo ja Tõnu Tannberg. Eesti Ajalooarhiiv, 2009. 333 lk.
Indrek Jürjo (1956–2009)1 kuulub nende Eesti ajaloolaste hulka, kes on suutnud end teostada mitmes ajalooteaduse valdkonnas. Laiem Eesti avalikkus tunneb teda kui 1996. aastal ilmunud raamatu „Pagulus ja Nõukogude Eesti: vaateid KGB , EKP ja VE KSA…
-
30. augustil ilmunud Thilo Sarrazini raamatut, mille pealkirja võiks tõlkida kui „Saksamaa kaotab end ära. Kuidas me oma maa mängu paneme”, oli oktoobri lõpuks trükitud juba 1,1 miljonit eksemplari. Seda on allikaviidetega, nime- ja sisuregistriga ning monograafia ambitsiooniga raamatu kohta väga palju isegi saksa kultuuritraditsioonis. Kuid müügiedu on vaid asja üks külg. Raamatu suhtes võtsid negatiivse seisukoha nii Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, liidupresident Christian Wulff, hulk teisi Saksamaa juhtivaid poliitikuid, Saksamaa…
-
Neid, kes arreteeriti poliitilistel põhjustel 1944. aastast Stalini surmani ja hiljemgi, oli rohkem kui märtsiküüditatuid.
Eesti ajaloost Nõukogude võimu perioodil. Koostanud Tõnu Tannberg. Ajalooline Ajakiri 2009, nr 1-2 (127-128).
Sovetiaja käsitlemine on, vaatamata jätkuvatele siiretele Eesti päevapoliitikasse, pöördumatult ajalooteaduseks saanud. Seda näitab ka üsna väike tähelepanu, mida avalikkus osutas juba 2009. aasta hilissuvel ilmunud tuumakale artiklikogumikule. Poliitikaajamiseks selle artiklid enam ei kõlba, pealegi on need päris teaduslikud, olles me järjest pealiskaudsemas olemises…
-
Jonathan Brent, Inside the Stalin Archives. Discovering the New Russia. Atlas & Co., New York 2008. 335 lk.
1991. aastal, kui president Boriss Jeltsin teatas arhiivide avamisest, tõttasid Venemaale paljude riikide ajaloolased, et oma osa kätte saada enne, kui kruvid jälle kinni keeratakse. Mis päris raha tegelikult maksab, oli selleks ajaks selge ka vene arhivaaridele. Uurijad, kollektsionäärid ja kirjastajad ostsid juurdepääsu asjadele, mida ei olnud nähtud enne ega nähta ka nüüd…
-
Erich Donnert, Die Universität Dorpat-Juŕev 1802–1918 : Ein Beitrag zur Geschichte des Hochschulwesens in den Ostseeprovinzen des Russischen Reiches. Peter Lang GmbH, Frankfurt am Main 2007. 256 lk.
Professor Erich Donnerti ülevaade Tartu keiserliku ülikooli (1802–1918) ajaloost on üks paljudest trükistest, millega Tartu ülikooli 2007. aastal tähistatud juubeleid meeles peeti. Lühieluloo järgi raamatu tagakaanel sündis autor 1928. aastal Böömimaal Karlsbadi lähedal Altrohlaus. Praegu on see Karlovy Vary linnaosa Stará Role. Doktoriks…
-
16. juuni Sirbis ilmunud Seppo Zetterbergi arvustus “Inimväärikuse mahatallamise kroonika” paneb lõiguga – “Hiio jagab riigid nelja rühma. Esimesse kuuluvad Ameerika Ühendriigid, Vatikan ja Iirimaa, kes ei tunnustanud okupatsiooni ei de jure ega de facto. Suur hulk riike ei tunnustanud okupatsiooni de jure, kuid siiski de facto (Taani, Saksamaa LV, Prantsusmaa, Suurbritannia. . . .), samas kui Rootsi oli esimesi de jure tunnustajaid. Soomes on kinnistunud seisukoht, et de jure tunnustamist ei toimunud,…
