-
Must klaver, vaikib mu ees sinule mõeldes ta enam häält ei tee. Must paber, käärid on käes, välja lõikama pean end sinu maailma seest.
Getter Jaani
Tõnis Saadoja näitus „Etüüdid klaverile ja lõuendile“ Tartu kunstimuuseumis kuni 30. VIII.
Mulle on juba mõnda aega tundunud, et nüüdis- ja eriti kaasaegse kunsti vastuvõtuga seotud probleemid taanduvad suurel määral erinevustele (nii kunstnike kui ka vaatajate) psühholoogilises sättumuses. Käies läbi kolleegidega, kelle asjatundlikkuses ega intellektuaalses aususes ma…
-
Ilmar Malin on andnud kunstikirjutusse väärika panuse.
Ilmar Malin, Kunsti pärast. Koostanud Jaan Malin ja Kadri Asmer, toimetanud Siiri Ombler. Ilmamaa, 2014. 384 lk.
Ühel ööl köögi ümber hiilides tutvusin ühe hollandlasega. Ma ei aimanudki, et ka selliseid inimesi võis Komi laagrisse sattuda. Hollandlane oli noor intelligentne mees, sõjavang, kes jutu vahele muudkui kinnitas, et seda, kus ja kuidas me oleme, ei saa ju olemas olla. Nii ei saa olla XX sajandil…
-
ANKi näitus võimaldab laiemale publikule radikaliseerunud ja elitaristlikul kunstimaastikul vajaka jäävat osadust.
Näitus „ANK’64. Pool sajandit kunstis” Tallinna Kunstihoones kuni 15. XII. Kuraator Tamara Luuk, kujundanud Mari Kurismaa, kunstnikud Malle Leis, Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Tiiu Pallo-Vaik, Enno Ootsing, Marju Mutsu, Vello Tamm, Tõnis Laanemaa, Aili Vint ja Tõnis Vint.
-
Enn Põldroosi näitus „Credo” Tartu kunstimuuseumis kuni 9. VI.
Tartu kunstimuuseumi kahel korrusel avatud Enn Põldroosi juubelinäitus „Credo” annab põhjuse mõtiskleda selle kunstniku loomingu üle. Tuleb kohe möönda, et Põldroosi loomingulise biograafia ajaline ulatuvus (näituse varasemate ja värskemate maalide vahele jääb 48 aastat) ja sündmusterohkus seavad piirid ka sellele, mida selle kohta võib loota leheartiklis ära öelda. Eriti kui arvesse võtta, et tegemist on kumuleeriva ainesega, mida analüüsides on selle aja…
-
Marek Tamme Postimehes (23. IX) ilmunud väga oluline artikkel on tekitanud ajakirjanduses huvitava ja kirgi kütva arutelu kaasaegse kunsti perspektiivide üle. Ühe keskse teemana on esile kerkinud kunsti ja publiku problemaatiline suhe. Tamm osutab kehtiva nüüdiskunsti elu mudeli hermeetilisusele, tagasisideme puudumisele, referentsgrupi piirdumisele professionaalidega: „Kaasaegne kunst (KK) ei toimi publiku, vaid spetsialistide ja (riiklike) rahastajate toel, kunstiteoseid legitimeerivad kriitikud ja kuraatorid, vaatajate arvamus või külastajate hulk selles protsessis mingit rolli…
-
Tere,
Kutsume teid osa võtma sügiskoolist ‘See linn ja teine. Emajõe Ateenast Supilinna’.
„See linn ja teine” on kahe ülikooli ja ühe linnaosaseltsi ühine mõte, mis saab teoks sügiskoolina Tartus. Projekti eesmärk on ühelt poolt uurida linna arengut teaduslikult ja teiselt poolt käsitleda linna kui emotsioonidest rikast keskkonda. Kolm päeva vältav sügiskool ühendab endas äärmused: utoopia ja päris linna, unistused ja nende purunemise, korra ja kaose, valge ja musta, sidudes esimese teisega…
-
Tartus on kõrghariduse omandanud järjekordne lend Tartu ülikooli maaliosakonna üliõpilasi, tänavu antakse välja koguni üksteist bakalaureuse ja üks magistridiplom. Lõputööde näitused on kujundanud oma tuntud tasemel Jaan Elken, kes oli ühtlasi enamiku kaitsjate juhendaja ning kaitsmiste emalõvilik dirigent.
-
URMAS VIIGI näitus „ Kärbes. Roos. Kärbes” Tartu Kunstimuuseumis kuni 31. X.
Urmas Viigi installatiivsel näitusel on väljas troopiliste põrnikatega pikitud lühter madratsi kohal, millel nupsude asemel on sitikad; kunstniku eelmistestki esinemistest tuttav pannoo WC-paberist volditud roosidega; veelgi suurem pannoo valgel taustal kihavate sadade kärbestega; videoinstallatsioon PöialLiisi ja Muti pulmade teemal; suur ümmargune pehme mängukaru, mille juures on pildid samasuguse kaisukaru lõhkumisest ja kunstniku autoportreed karuna; tapeet, mille lopsakasse taimornamenti on…
-
AHTI SEPPETI näitus „Verekutse” Tartu Kunstimajas kuni 13. IX.
Kui André Bretoni tuntud sõnade kohaselt oli Max Ernstil oma aja kõige suurejoonelisem kummituste käes vaevlev peaaju, siis midagi sellesarnast võiks mõelda ka Ahti Seppetist. Meie mõõtkavas ning mööndusega, sest amüsantselt hõljuvate kummituste asemel tuleks rääkida psüühe sügavikest kerkivatest luupainajatest. Seppet on teatavasti sürrealistliku sättumusega Tartu skulptor, kelle töid on sageli iseloomustanud erootilist päritolu painete peegeldamine groteskselt ekspressiivsetes vormides.
