Toeta

Tõnis Saarts

  • XXI sajandi poliitikud: ametis, kuid mitte enam võimul
    Visioonipoliitikud pole need, keda XXI sajandi demokraatiamudel soosiks, ent ükskord saab valijatel poliittehnoloogiast küllastunud ja sisuliste muutusteta poliitikast küllalt. Siis tõusevad esile Emmanuel Macroni taolised söakad ja pikema vaatega liidrid. Millal see hetk Eestis kätte jõuab, on raske öelda, lähiaastatel vaevalt.
    Wikimedia Commons

    XXI sajandi poliitikud: ametis, kuid mitte enam võimul

    Eesti poliitika „nurjatud probleemid“ on vaesus, regionaalne ebavõrdsus, rahvastikukriis, eesti-venelaste integratsioon jne.

    Tõnis Saarts
    5 minutit

  • Uuest väärtuskonfliktist Eesti parteipoliitikas

    Liberaalsuse-konservatiivsuse lõhe sunnib erakondi muutuma.

    Viimane aasta on Eesti erakonnapoliitikasse toonud tähelepanuväärse muutuse, milleks on täiesti uue tuumkonflikti ilmumine ja seda võib nimetada liberaalsuse-konservatiivsuse või ka rahvusliku avatuse-suletuse lõheks. Lõhe tekkimisest annavad tunnistust teravad pagulas- ja kooseluseaduse teemalised arutelud, euroskeptilisuse taassünd, EKRE tulek ja IRLi jätkuv allakäik. See on aga alles algus, sest uue väärtuspõhise, polariseerunud konfliktitelje ilmumine Eesti poliitikasse muudab lähikümnendil kogu senise süsteemi toimimisloogikat, kusjuures puutumata ei…
    Tõnis Saarts
    6 minutit

  • Neoliberalismist rahvusliberalismi

    Reformierakonna ideoloogilised transformatsioonid

    Eesti poliitikas on viimastel kümnenditel aset leidnud nihe rahvuskonservatiivsuse suunas, mille laineharjal on transformeerunud ka Reformierakonna neoliberaalne ideoloogia. Mõne nädala eest 20. tegevusaastat tähistanud oravapartei on hoopis teist masti erakond kui see, mis asutati 1994. aastal. Neoliberalism on teisenenud millekski, mida võiks nimetada rahvusliberalismiks, kus liberaalne vabaturuideoloogia on kombineeritud rahvuskonservatiivsete väärtustega. Mõningatel puhkudel on partei omaks võtnud ka sotsiaalliberaalseid põhimõtteid, mis olid sügavalt võõrad Siim Kallase asutatud…
    Tõnis Saarts
    6 minutit

  • Parlamendid – mitmekesised, aeglased, kuid visad

    Stefan Marschall, Parlamentarism. Tõlkinud Katrin Kaugver, toimetanud Mihkel Solvak. Riigikogu Kantselei ja Eesti Rahvusraamatukogu, 2012. 360 lk.
    Saksa poliitikateadlase Stefan Marschalli nimi pole tänapäeva politoloogias just väga tuntud. Seetõttu oli tema teose hiljutine eestindamine üllatav valik. Kuid tuleb tunnistada, et riigikogu kantselei ja rahvusraamatukogu, kelle ühisinitsiatiivil raamatu väljaandmine teoks on saanud, on teinud õige otsuse. Saksa ja Mandri-Euroopa seadusandlike kogude töökorraldus ja struktuur on meie riigikogu omaga üsnagi sarnane, mistõttu Marschalli…
    Tõnis Saarts
    6 minutit

  • IRL – vastandid täiendavat teineteist

    Lihtsustatud pildi kohaselt käib hetkel IRLis justkui „hea” ja „kurja” võitlus, kus n-ö eetilised ja isamaalised „kampsunid” võitlevad riukalikest mahhinaatoritest „ära-ostmatutega”. Jõukatsumine on ajutiselt lõppenud „kurjuse jõudude” võiduga. Reaalsus on aga paraku mitmekesisem ja komplitseeritum. Kuigi isamaalased ja respublikaanid näikse justkui olevat lepitamatud, siis eri valijaskonna gruppide ootusi silmas pidades nad paradoksaalsel kombel pigem täiendavad üksteist, tagades valimistel erakonnale arvestatava tulemuse. Erakonna lõhenemine tähendaks läbikukkumist mõlemale tiivale.
    Poliitikateaduslikes terminites pole IRLi…
    Tõnis Saarts
    2 minutit

  • Rahvusliberalism – ideoloogia keskmisele eestlasele

    Usk, et turg paneb kõik asjad paika ning minimaalriik ühes laissez faire’i majanduspoliitikaga on olnud Eesti edu alus, näib ühiskonnas üsna tugevalt juurdunud olevat. Nimetaksin seda lausa „neoliberaalseks konsensuseks”.       
    Rahvusliberalism on maailmavaade, kus püütakse ühildada kahte näiliselt kokkusobimatut ideed: rahvuslust ja liberalismi. Euroopa kontekstis pole tegemist olnud kuigi levinud ideoloogiaga. Rahvusliberalism seostub peamiselt XIX sajandi Saksamaa ja Austriaga, kus omal ajal üritati rahvusluse ideid põimida liberaaldemokraatliku riigikorraldusega. 
    Tänapäevases variandis on aga…
    Tõnis Saarts
    4 minutit
Sirp