Tõnis Saarts
-
Ilmalikkuseks, multikultuursuseks ja sooliseks võrdõiguslikkuseks polnud paljud idaeurooplased valmis, sest erinevalt Läänest ei kogenud see Euroopa osa 1968. aasta vasakliberaalset väärtusrevolutsiooni. Pildil hipiajastu kontrakultuuriajakirja „Oz“ skandaalne koolilastele suunatud number.Wikimedia CommonsEesti mäss Lääne vastu
Idaeuroopaliku antiliberaalsuse tegelikud tagamaad on püüd lahti saada pidevast alaväärsustundest ja taastada eneseksolemise uhkus.
7 minutit -
Demokraatia suured allhoovused ja Eesti
EKRE välistamine on vaid valimiseelne žest, peavoolu parteide sisse vaadates on ilmne, et tegelikud väärtusbarjäärid ja punased jooned on märksa hapramad.
7 minutit -
Edgar Savisaar ja Andrus Ansip suutsid tüüpiliste postkommunistlike poliitikutena Eesti poliitilist arengut pea kümme aastat paigal hoida ning pidasid veel viimase siirdeühiskonnale iseloomuliku identiteedipoliitilise titaanide heitluse.Ove Maidla/Postimees/ScanpixHüvasti, postkommunistlik Eesti!
Tänapäeva Eesti ühiskond on siirdeaja omast veelgi kirjum eluilmade kollaaž, kus polariseerunud identiteedid üksteisest üha kaugenevad.
6 minutit -
Sotsiaalteadused on ühiskondlike muutustega (nt tehnoloogia arengust tingitud töö olemuse teisenemine) tegelemiseks teiste teadusharudega võrreldes paremini ette valmistatud. Kunagised kaugekõnekabiinid Saignoni peapostkontoris Prantsusmaal.Wikimedia Commons„Kasutute“ sotsiaalteaduste kaitseks
Britid on üritanud oma sotsiaal- ja humanitaarteaduste vahetu ja kaudse kasu välja arvutada ja leidnud, et iga nael teenib päris kenasti tagasi.
6 minutit -
Ohvriks soovitakse tuua võimude lahususe printsiip, kodanike õiguste ja vabaduste universaalne kaitse sõltumata nahavärvist, etnilisest päritolust, seksuaalsest sättumusest jne, arusaam, et enamus ei tohi ja ei saa vähemuste õigustest niisama üle sõita. Pildil Iraani vastane meeleavaldus Washingtonis 1979. aasta pantvangikriisi ajal, kui Iraanis vangistati üle 50 USA diplomaadi ja kodaniku.Wikimedia CommonsKonsensuse murenemise aeg
Autoritaarseid väärtusi kannavad endas vanem põlvkond ja töölisklass, noorte hulgas on toetus autoritaarsele populismile vähene.
7 minutit -
Francis Fukuyama näitab, et moodsal poliitilisel elukorraldusel on kolm alust: õigusriikluse põhimõte, võimekas riik ja oma kodanike ees vastutav valitsus. Tugev riiklus arenes ajalooliselt välja Hiinas, kuid liialt võimekas riik võib pikemas perspektiivis hoopis ühiskonna arengule pidurdavalt mõjuda, sest selle kõrval ei ole enam ruumi ei õigusriikluse põhimõtetele ega demokraatlikele institutsioonidele. Pildil väitleb Fukuyama Stanfordi ülikoolis T. H. Ilvesega.Stanford Center on Democracy, Development, and the Rule of Law (CDDRL)Lääne tsivilisatsiooni esiletõus kui igavene mõistatus
Kui saaks ajas tagasi rännata ja külastada 1018. aastal Lääne-Euroopat, tekiks meil samasugune mulje, nagu näeksime mõnda sise-Aafrika arenguriiki praegu: ei toimivat õiguskorda ega efektiivselt talitavat riigiaparaati, tegelik võim on rikkurite ja jõumeeste käes ning mingeid võimalusi majanduslikuks ja intellektuaalseks progressiks lähitulevikus paista ei ole. Tegelikud majanduslikud jõujaamad ning intellektuaalsed arengumajakad asusidki toona idas: islamitsivilisatsioon, mis ladus vundamendi moodsale teadusele ning Songi dünastia aegne Hiina, mis ei olnud toona väga…9 minutit -
Kui meenutada hiljutist Reformierakonna märguannet, et tuleb kõne alla valitsusliidu tegemine EKREga ja võtta arvesse Keskerakonna veelgi suuremat vaikivat toetust EKRE seisukohtadele, ei ole kahtlustki, kuhu Eesti sobitub – kas itta või läände. Pildil keskerakondlased ja paremradikaalid Tallinna TV „Vaba mõtte klubis“.YouTubeEKRE lääneuroopalik vorm ja idaeuroopalik süda
Läänes üritavad teised erakonnad paremradikaale põhivoolu tõmmata. Idas normaliseerivad radikaalid põhivoolu poliitikat, nihutades aina lubatu piire.
6 minutit -
Visioonipoliitikud pole need, keda XXI sajandi demokraatiamudel soosiks, ent ükskord saab valijatel poliittehnoloogiast küllastunud ja sisuliste muutusteta poliitikast küllalt. Siis tõusevad esile Emmanuel Macroni taolised söakad ja pikema vaatega liidrid. Millal see hetk Eestis kätte jõuab, on raske öelda, lähiaastatel vaevalt.Wikimedia CommonsXXI sajandi poliitikud: ametis, kuid mitte enam võimul
Eesti poliitika „nurjatud probleemid“ on vaesus, regionaalne ebavõrdsus, rahvastikukriis, eesti-venelaste integratsioon jne.
5 minutit
