-
„Vocalissimo”: Annaliisa Pillak ja Ralf Taal 16. I Tallinna raekojas.
Kuna viimastel aegadel on olnud melomaanidel võimalus näha-kuulata kino vahendusel nii La Scala kui Metropolitan Opera üliglamuurseid ooperietendusi, kus laulmas tänase päeva kõige säravamad lauljad ja kaamera toob vaatajani sageli viimse piirini võimendatud laulja emotsiooni ja kõlapildi, siis mõjus Pillaku ja Taali kammerlaulu sarjas esitatu kui oma, kodumaise viljapuuaia parim õunasort! See oli elus, oma loomulikus vahetuses nii värske ja…
-
Ooperi sünniaja taustast ning saatusest Eesti lavadel
26. jaanuaril 1790. aastal esietendus Viini Linnateatris Mozarti koomiline ooper „Così fan tutte”. 16. XI 1789 oli Constanze ja Wolfgangi perre sündinud viies laps, tütar Anna, kes lahkus elust samal päeval (27. XII 1787 oli lahkunud pooleaastane tütar Teresia). On säilinud kiri Puchbergile, ühele sõbrale Vabamüürlaste loožist: Mozart, täis ahastust, palub laenuks 500 florintit, sest olukord peres on kisendav. Samast ajast pärineb helilooja kiri…
-
Wagner ja Mendelssohn 11. XII Estonia kontserdisaalis ja Donizetti ooper „Poliuto” 12. XII Estonias.
Alustan tsitaadiga ühest viimase aja põnevamast meenutuste raamatust, Boris Bernsteini „Vanast kaevust”: „Visuaalsete paradokside meister Renè Magritte joonistas kord piibu ja kirjutas sinna juurde „See ei ole piip”. Michel Foucault’l on selle kohta teravmeelne essee. Tema keerukate arutluskäikude esimene ja kõige lihtsam samm oli, et joonistatud piip ei ole tõepoolest mitte piip, vaid joonistus . . . .”. Tähtis on…
-
Sellise võrdluse poetas oma teksti Alar Haak, kes juhtis ooperi-galakontserti, millega tähistati Vello Jürna sünniaastapäeva – ta saanuks 1. detsembril 50! Kui elavate hulgast on lahkunud kunstnik, kelle loomeprotsess jäi ilmselgelt pooleli, tekib paratamatult küsimusi ja hinge kriibib ebaõigluse tunne. Leheveerud ei võimalda lahata kõiki faktoreid, mis võisid kaasa mängida selle inimese lavasaatuses. Kuid kuulanud ära ka CD „Vello Jürna. Elu nagu ooper”, kus tema lauljatee erinevatel etappidel salvestatud 12…
-
Tallinna Filharmoonia sarja „Viva oratorio!” hingedepäeva kontsert, kavas A. Pärt ja E. Zeisl. 1. XI Tallinna Jaani kirikus.
Kõigi pühakute mälestuspäeval kõlas Tallinna Jaani kirikus Arvo Pärdi ja Eric Zeisli sakraalne muusika, esitajateks Voces Musicales, Pärnu Linnaorkester, dirigendid Jüri Alperten ja Endrik Üksvärav ning solistid Nadia Kurem, Helen Lokuta ja Taavi Tampuu. Voces Musicales kandis ette Pärdi a cappella teosed „Tribute to Caesar” (1997), „I Am the True Vine” (1996),…
-
Seekordne rahvusvaheline muusikapäev naeratas mulle kahekordselt: sain osa nii Estonia gala kontserdist kui ka Berliozi „Fausti needmisest”. Nii palju kauneid inimhääli ja muusikat, mis hetkiti lausa hingemattev! Galaõhtu oli pühendatud Miliza Korjusele, kelle sünnist möödus augustis 100 aastat. Ajaloost on teada, et Estonia muusikajuhid põlgasid selle kellukesehäälse laulja ära põhjendusega – väike hääl, kuid sihikindla ja äärmiselt musikaalse inimesena saavutas ta täiusliku vokaalse taseme, rahvusvahelise maine ning tolles ajas enneolematu…
-
Sarja „Ooper raekojas” lõppkontsert „Barokkooperi varasalvest”: Teele Jõks (metsosopran), Kädy Plaas ja Aurelia Eespere (sopran), Elar Kuiv ja Anu Gehlert (barokkviiul), Mall Help (vioola), Egmont Välja (barokktšello) ja Reinut Tepp (klavessiin) 28. VIII Tallinna raekojas.
Olen ammu oodanud, et Raekoja saalis kõlaks barokkooperi muusika originaalpillide ja heade noorte lauljate koosluses. Eelmise reede õhtul laulsidki Teele Jõks, Kädy Plaas ja Aurelia Eespere aariaid Monteverdist Gluckini, kaaslasteks barokkpillidel Elar Kuiv, Anu Gehlert, Mall…
-
Need Koguja, Taaveti poja, Jeruusalemma kuninga sõnumist välja rebitud read on pärit Birgitta festivalil avalöögina kõlanud Tauno Aintsi ja Leelo Tungla lavalise suurvormi „Aeg armastada” tekstist. Kuid neis peituv iva peegeldab tõde, mis puudutab nii Eestimaa suves toimunud muusikafestivale kui ka draamaetendusi. Öeldakse, et see, kes on istutanud kas või ühe puu, võib tunda end elu edasiviijana. Need eestvedajad, kes on käivitanud tillukesel Maarjamaal sellise hulga festivale, nagu neid tänaseks…
-
. . . . ja Saaremaa ooperipäevad 19. – 26 juulini
Saaremaa ooperipäevadel on kujunemas traditsiooniks puudutada ka Saaremaaga seonduvat: möödunud aastal oli selleks Aino Kalda „Patseba Saaremaal” – nii draama kui Tauno Pylkkäneni ooperi näol – ning soolokontserdi andis saarelt suurde maailma jõudnud Ain Anger. Tänavu mäletati saarlast Hendrik Krummi, kes detsembris saanuks alles 75 ja keda pole meie hulgas juba 20 aastat. Mälu tema eredast, omanäolisest ja kindlast maailmatasemel laulukultuurist on juba…
-
VI Klaudia Taevi nimeline noorte ooperilauljate konkurss 2. – 5. VI Pärnus: grand prix jäi välja andmata, II koha vääriliseks tunnistatii noorim osaleja Anatoli Siuko, III koha said sopranid Pauliina Linnosaari, Maria Vereterina ja Asmik Grigorjan (ka parim kohustusliku pala esitaja), publikulemmikuks hääletati Alfija Karimova.
„Ooperikunsti jõud sisaldab kunstiannete kompleksi: hääletämbri ilu, meisterlikkust ja teadmisi. Ainult intelligentsus ja süda täidavad inimhääle iluga ja sellest saab kunst.” Laenasin selle mõtteavalduse Leedu…
