-
Rahvusvaheline muusikapäev Estonia kontserdisaalis: Mozarti „Bastien ja Bastienne” 1. X ja ooperigalakontsert „Generatsioon XXXL” 2. X.
Ühinen sajaprotsendiliselt pealkirjast laenatud sõnadega ühelt tublilt lauljalt, kes ka ise parimas loomeeas ja osales rahvusvahelisel muusikapäeva ooperipeol „Generatsioon XXXL”. Seal sai külalisdirigendi Carlos Spiereri (Saksamaa) juhatusel koostöös Estonia orkestriga ooperisõpradele juba tuttavate lauljate Helen Lokuta, Heli Veskuse, Annely Peebo, MonikaEvelin Liivi, Kristina Vähi, Mart Madiste, Oliver Kuusiku, Rauno Elbi, Aare Saali ja Priit Volmeri kõrval…
-
„Vocalissimo”: Aile Asszonyi ja ansambel Vivacello 21. IX Estonia kontserdisaalis. Meie väga rikkalikus kontserdielus on raske valida, kuhu minna. 21. septembril oli taas võimalik nautida väga omapärast õhtut. Sai ju kaheksat tšellot koosluses sopraniga nautida alles hiljuti ühel Pärdi juubelikontsertidest, kuid seekord olid nii tšellistid kui laulja omamaised ning lisaks Arvo Pärdi vaimustavale teosele „L’abbé Agathon” kõlas meie kuulajale üsna tundmatut muusikat.
Tšello ja naishääl on oma olemuselt äärmiselt sarnase mõjuga…
-
Ajendiks Birgitta festivali ooperilavastused
Olles värskete muljete kütkes seoses Albu vallas nähtud Urmas Lennuki Tammsaare teemadel mängeldud-komponeeritud ning lavastatud „Tammsaare varjus. Mari lugu” etendusest ning Katariina kirikus Iraanist pärit 30aastase lavastaja Homayun Ghanizadehi n-ö variatsioonidest teemal „Antigone”, kus samuti lubati oma fantaasiatel lennata ja antiikkreeka ainesega omatahtsi mängida, julgen arvata, et on vaimustav ja kohati uskumatu, kuivõrd rabavaid kontseptsioone võib sünnitada andekas inimaju juba väga-väga mitmet kanti interpreteeritud teemade puhul.…
-
Saaremaa ooperipäevad 19. – 24. VII
Ilmselgelt olen üks väheseid Maarjamaal, kes juba kolmandat aastat osa saanud Saaremaa ooperipäevadest peaaegu täisannuse. Kuna kultuuriürituste kohal ripub pidevalt „rahakirves”, siis on tõesti imetlusväärne, milline publikumenu on neid päevi saatnud! Ilmselt on toimkond eesotsas Marika Pärgi ja Arne Mikuga teinud kõrgpilotaaži promotöös. Tänu sellele ei ole kahtlust ka tulevase aasta edukuses, sest uued plaanid sisaldavad selliseid maailmanimesid nagu Soile Isokoski ja José Cura,…
-
Kui laps saab uue ja tundmatu legomängu, ootab ta põnevusega selle kokkupanemise resultaati ja küll on pettumus suur, kui mingil põhjusel nii mõnedki osised sinna konstruktsiooni ei sobi – tegijad on midagi sassi ajanud! Sarnaste emotsioonidega võrdleksin ka oma muljeid Johann Straussi „Nahkhiire” kahelt esietenduselt meie rahvusooperis. Jäi mulje, et Viini klassikaline operett, kuhu kuuluvad kindlasti ka pikantsed stseenid, on miksitud prantsuse vodevilliga ja sealjuures kasutatud ohjeldamatult selle žanri mitte…
-
Need sõnad kuulusid Georg Otsale ja sellise pealkirjaga ilmus ajalehes Sirp ja Vasar (16. I 1976) muusikateadlase Helga Tõnsoni arvustus ooperile „Don Giovanni”, mis jäi Otsa luigelauluks – sedakorda lavastajana, kelle töö katkestas halastamatu vikatimees.
-
RO Estonia: Georges Bizet’ ooperi „Pärlipüüdjad” kontsertettekanne 15. IV Estonia kontserdisaalis.
On ju üldtuntud tõde, et kultuuriloo kõikides harudes on viimase kolme sajandi spiraalne areng kaasa toonud korduvaid nähtusi, mis on muide enamasti pretendeerinud uuenduslikkusele. Seegi, et tänases muusikamaailmas ammutavad nii paljud loojad inspiratsiooni oriendist, on ju vana uus – idamaine eksootika ja mõttemallide erinevus on köitnud ka Bizet’d, mõnikümmend aastad hiljem Raveli, Debussyd, Rimski-Korsakovi ja veel paljusid.
-
„Kannatusaja renessanssmuusika”: RAM , dirigent Filippo Maria Bressan (Itaalia) 25. III Tallinna Jaani kirikus.
Aastal 1527 loodud „Kristuse kannatuslugu Johannese järgi” („Passione di Christo Secondo Giovanni”), autoriks Firenzes tegutsenud organisti, helilooja ja õpetaja Francesco Corteccia (1502–1571), ning 1995/2001. aastal valminud „Ingel seisis” („Stetit angelus”) hetkel Padova konservatooriumi kompositsiooniõppejõuna tegutseva Giovanni Bonato (1961) sulest on piiripunktid, mis raamisid helimaailma, kuhu kuulaja viidi paastumaarja- ja leinapäeva õhtul Jaani kirikus. Nende teoste vahele…
-
Uskusin, et ei julge pärast 1998. aastal Soome RO s kuuldud Wagneri „Valküüri” meistrite meistri Leif Segerstami interpretatsioonis enam iialgi selle helilooja loomingu juurde tagasi tulla! See oli igas mõttes täiuslik: muusikaline mõtlemine, terviku hingus, orkestri kõla, akustika ja muidugi solistide tandem eesotsas võrratu Jukka Rasilaineniga Wotani rollis. Wagneri „Lohengrini” uuslavastus Tamperes tekitas siiski intrigeerivat huvi, sest praeguse Soome laulumaailma suurkujude Kirsi Tiihoneni, Jukka Rasilaineni ja Jaakko Ryhäneni kõrval on…
-
Mäletan oma noorusajast mitmeid vapustavaid kinoelamusi seoses ooperiga: Verdi eluloofilmid, kus kõlas Arta Florescu imeline hääl, ja Carusost – Mario Lanza meil tolles ajas ennekuulmatu energialaengu ja isiksuse sarmiga hääl ja olemus, ja muidugi ooperfilmid „La traviata” Teresa Stratase ja Plácido Domingoga ning Šostakovitši „Leedi Macbeth Mtsenski maakonnast” kirgliku ja jõulise Galina Višnevskajaga peaosas.
