-
Saaremaa ooperipäevad 16. – 22. VII
Meid ümbritsevas igat liiki müras on hädaoht, et me kuuleme, kuid ei kuula, ja vaatame, kuid ei näe. Olles nüüd juba mitmet-setmet korda käinud Saaremaa ooperipäevadel, ei oska sõnul seletada, kuivõrd tänulik olen saatusele, et olen saanud olla tunnistajaks eriliselt imelistele kooslustele sellel väikesel maanukil. Just nimelt koosluste, sest mitte ainult muusika ja muusikute, vaid ka läbi sajandite oma püsiväärtust tõestanud paekivi-dolomiit on kinkinud meile…
-
„Öölaulud”: Iris Oja (metsosopran) ja Kadri-Ann Sumera (klaver) 24. V Mustpeade maja Valges saalis. Kontsertetendus „Diiva”: Annaliisa Pillak (metsosopran) ja Marko Hilpo (klaver, Soome) 25. V Kumu auditooriumis.
Hingekosutav on tõdeda, et meie päevaskandaalidega risustatud maailmas sünnib paralleelselt, siin ja praegu, imelisi vaimsusest kantud ettevõtmisi nii teatrilaval kui kontserdipaikades. Tahes-tahtmata leiab kinnitust paradoks, et mida vaesem on kunstnik, seda rikkam on tema otsinguvaim! Eelmisel nädalal sain osa kahest väga eriilmelisest õhtust.
Esimesel…
-
Kai Rüütel Covent Gardenis
Kui 2009. aasta Saaremaa ooperipäevade avaüritusel Kuressaare teatris tähistati näitusega „Seni laulad, kuni oled noor” Saaremaa mehe Hendrik Krummi 75. sünniaastapäeva, ilmus seal lavale uskumatult intensiivse energiavälja, ilu ning sarmiga noor inimene. Läkitanud saali vaevalt mõne fraasi oma imeliselt sametise ja lennuka häälega, äratas ta minus kui kuulajas äratundmise, et sündimas on midagi uskumatult paljutõotavat! Tema nimi oli saalis vahest ainult mõnele tuttav – Kai Rüütel.
Sellest päevast…
-
„Eesti muusika kullafond III”: Aile Asszonyi ja Uus Tallinna Trio ehk Harry Traksmann (viiul), Leho Karin (tšello) ja Marrit Gerretz-Traksmann (klaver) 24. IV Estonia kontserdisaalis.
Seekord sarjas „Eesti muusika kullafond” kuuldud muusika hõlmas väga värviküllaseid helindeid: Veljo Tormise varane looming (1955–1966) sopranile ja klaverile ning Helena Tulve 2002. aastal esiettekandele toodud „Lumineux/opaque” viiulile, tšellole, klaverile ja kolmele veiniklaasile. Mõlemad kontserdipooled lõpetas aga Dmitri Šostakovitši mõttemaailm Trioga nr 2 e-moll op. 67(1944)…
-
Pille Lille juubelikontsert: Margarete Haverinen-Brandt, Marina Morozova, Olga Zaitseva, Geraldine Casanova, Maire Haava, Jassi Zahharov, Mati Kõrts, Aare Saal ning klaveril Ralf Taal ja Collin Hansen. 14. IV Estonia kontserdisaalis.
Aeg ei peatu kellegi jaoks. See on kas karmi tõe tunnistamine või teema lennukateks optimistlikeks mõttearendusteks. Jutt tuleb poolsajanda verstapostini(!) jõudnud lauljannast, omanimelise fondi käivitajast ja juhist ning minu arusaamist mööda põneva mõttelennuga visionäärist ja lausa misjonärist, kui soovite, kelle nimeks…
-
Vene klassikaline romanss ja rahvalaulud ning Puškini luule 28. II Estonia kontserdisaalis.
Eesti Kontsert on taasalustanud kontserdisarja, mis aastakümneid tagasi oli väga populaarne, seekordne esiklaps sündis alapealkirjaga „Venemaa”, järgmine peaks toimuma 3. mail teemal „Prantsusmaa”.
Ettevõtmine on äärmiselt teretulnud kahel põhjuse: kuulaja saab tutvuda ajas vastu pidanud muusikaga, vähem tuntud noorte interpreetide ja poeesiaga, mis pole kindlasti kõigi kontserdikülastajate hulgas laia levialaga. Aastakümnetetagustest kontsertidest oli valdava osa ellu kutsunud flötist Jaan Õun,…
-
Verdi „Otello” ja Halévy „Juuditar” 24. ja 25. IX Estonia teatris.
Lausa müüt: üle 20 draamalavastuse Kaunase Riiklikus Draamateatris, 1996. aasta UBU auhind Itaaliast, Shakespeare’i „Hamleti” ja „Othello” sensatsiooniline lavastus, mille kumu ulatus üle Euroopa, 1994. aastast mitmed lavastused Euroopa ja Ameerika festivalidel, asutas 1998. aastal teatristuudio Meno Fortas ja on selle kunstiline juht tänini, arvukalt auhindu kodumaal (nt aasta parim lavastaja 1994 ja 1998) kui ka rahvusvahelisi esiletõstmisi nagu…
-
Galakontsert „Tiit Kuusik 100” 17. IX Estonia teatris: lavastaja Arne Mikk, dirigent Arvo Volmer, kunstnik Kustav-Agu Püüman.
Mis on see, mis määrab ühe inimelu käekäigu? Meenuvad leheküljed Erika Auliku väga põnevast tõsielulisest teosest „Viru tänav ja teised”, kus kirjas järgmine situatsioon: meie Läänemaa ühes kalurikülas istuvad 1944 septembrikuu, vist juba 22. kuupäeval oma pakkidega paadi ootel perekonnad Tuglas, Keres, Kuusik ja Aulik. Kuid paati ei tule. Mis edasi sai, on teada.…
-
Saaremaa ooperipäevad 17. – 23. VII Kuressaares.
Saaremaa ooperipäevadel oli sel suvel plahvatuslikule „Tähehaavale” (vt eelmist Sirpi) lisaboonusena eelnenud kolm meie muusikaelu väärtust kasvatavat kontserti, millest ei saa vaikides mööda minna. Need olid René Eespere ja Leelo Tungla lastemuusikal „Metsluiged”, galakontsert ja „Kolm bassi korraga”.
Alustan lastele mõeldust. Kuna olen vanaemaseisuse tõttu enamikku meie lavadel lastele etendunust näinud-kuulnud, siis julgen võrdlusega lagedale tulla: seekordne ületas kindlasti enamiku eelnevatest nii oma muusikalise materjali,…
-
Saaremaa ooperipäevad lõppkontsert: José Cura, Aile Asszonyi, Estonia orkester ja koor Arvo Volmeri juhatusel. 23. VII Kuressaare lossi ooperimajas.
Geoloogide maailmas on sellisele nähtusele nagu Saaremaa Kaali kraater antud hellitav nimi „tähehaav”. Tuhandeid aastaid tagasi on seda maanukki tabanud meteoriit oma vägeva energiaga, mille tagajärjel toimusid looduses meeletud muutused. Meie käime nüüd imetlemas sellesse kraatrisse tekkinud eriskummalist järve ja kujutluspildid toimunust äratavad meis eripalgelisi fantaasiaid.
Julgen 23. juulil Kuressaare lossi ooperimajas toimunut…
