-
Andres Köster
Läbinud inimtühjad ja piirdeaedadega lausa labürindiks muudetud vanalinna tänavad, jõuab kontserdijanune Gustav Adolfi gümnaasiumini. Sisenedes Mederi saali, avastad, et oled sattunud nagu Tuhkatriinu kuninglikku interjööri! Maitsekalt restaureeritud ja küünlavalgusega meeleolu lisatud, igati sobiv atmosfäär intiimseks kammermuusika kuulamiseks. Ja akustika on interpreetidele soodsam kui raekoja saalis.
-
Iris Oja
Tsiteerin algatuseks kontserdisarja „Vocalissimo” reklaambukleti teksti: „Igale lauljale on soolokava ettevalmistamine suur väljakutse – võrreldav kunstniku aastaid ettevalmistatava isikunäitusega. Kuulaja ette tuuakse ju peale oma vokaalse ulatuse ja tehnika ka repertuaarivalik ja sisuline küpsus.”
-
“Fidelio” lavastus kummutas kivistunud müüte. pressifoto
Looduse mängud Viinistu taevalaotuses – raskete-tumedate pilverünkade servad peegeldamas loojuva päikese leegitsevat purpurit ning kõrval ka paljulubavat sinitaevast – olid ühel meelel “tormi ja tungi” meeleoludega, mis hoovasid sel õhtul Beethoveni muusikast. Tõnu Kaljuste oma viimaste aegade sõna otseses mõttes vastutuules liikuvate ettevõtmistega on muusikasõpradele kindlasti magnet: Viinistusse oli kohale tulnud nii rohkearvuline kuulajaskond, et suur osa rahvast tuli paraku tagasi saata.
-
Hinnakem nii mulluse kui ka tänavuse suve teatripärle.
-
Georges Bizet’ ooper “Carmen” ja Maurice Raveli “Boolero” on oma muusikalise sõnumiga inspireerinud igat sorti ilminguid mitmetes lavakunsti vormides. Estonias on 40 aastat tagasi ilmavalgust näinud ballettmeister Enn Suve “Carmeni” versioon, millest on mällu sööbinud Juta Lehiste ja Janis Garancise kõiki meeli köitnud duett, ja kümme aastat tagasi Jūrius Smoriginase (Leedu) libreto ja koreograafiaga “Carmen”, milles tantsisid end meie balletilukku võrratu ja kütkestav tantsupaar Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons. 18. VIII…
-
“Sellist õhtut ei saa oma elus vist küll enam kogeda,” oli kontserdi lõppedes minu kaaslase Aili Vahtrapuu emotsionaalse sosinaga lausutud reaktsioon. Olen absoluutselt sama meelt.
-
Kes usub numeroloogia tähenduslikkust, võiks arvude 1814–1841 koosluses näha mingit ettemääratust. Need on maailma kirjandusloos ühe suure lüüriku, Mihhail Lermontovi sünni- ja surma-aasta. Kui napp, kirglik ja sündmusterikas aeg oli antud ühele hingele, mis jätnud ülimalt sügavad jäljed poeesialukku! Poeedile, kes sündinud kuulsate Stolõpinite suguvõssa kuuluva Maria Arsenjeva ja tagasihoidliku varandusliku seisuga kadeti Juri Lermontovi ainsa lapsena ning kelle kasvatas üles armastav, kuid ülimalt võimukas emapoolne vanaema (kes oma hinnangutega…
-
Lugu 17aastasest Orleans’i neitsist, kes päästis Prantsusmaa ega väsinud kordamast, et rõõm, lootus ja armastus on kõige tugevamad, ning kelle puhastes kätes saab hirmuäratavast mõõgast lunastav relv – Jeanne’i mõõk on armastus! Ja siis tehakse temast usutaganeja, nõid ja ketser, rahva, kuninga ja Jumala vaenlane, kes seaduse järgi tuleb surma mõista ning elusalt põletada: “Comburator igne (lad k ‘kõikehävitav tuli’).”
-
Meie põhjamaises looduses on üks maagilisemaid nähtusi augustikuine tähistaevas – iga täht on oma tausta ja tähendusega. BBC Cardiffi maailma lauljate konkursi logol on kuusirbi kombinatsioonis 25 eri värvi tähte, igaüks neist tähistamas noori lauljaid kõikidelt kontinentidelt. Žürii valik oli meeletult ränk: läbi tuli kuulata 1000 pretendendi kassetti. Ja 25 väljavalitu hulka kuulus seekord ka Eesti esindaja, tenor Juhan Tralla!
-
Näib uskumatuna, et tagasihoidlikust kohaliku tähtsusega ettevõtmisest, millena näis 1996. aastal kunagise Pärnus tegutsenud entusiastliku lauluõpetaja Klaudia Taevi (1906–1985) mälestuseks korraldatud lauljate võistlus, on kasvanud sellise mastaabiga üritus, nagu ta nüüd 25. V – 9. VI toimus! Toomas Kuteri entusiastlikust algatusest on saanud üleriigiline sündmus: ETV ja Klassikaraadio edastatuna sai tõelisest muusikapeost osa iga ooperisõber.
Esiteks on siit välja kasvanud Pärnu rahvusvaheline ooperisõprade festival, mille raames etendus tänavu väga omanäoline Bizet’ ooperi “Carmen”…
