-
Kaks Elizat (Hele Kõre ja Janne Ševtšenko)
„Tuju, tempo, diktsioon!” – see Ants Lauteri legendaarseks saanud kreedo sobib kindlasti iseloomustama Estonia lavalaudadele ilmunud Frederick Loewe’ muusikali „Minu veetlev leedi”. Lavastus on Endrik Kergel klassikaline, võltside kaasajastamisteta. Bernard Shaw „Pygmalioni” aines on iseenesest igihaljas ja keele ilu säilitamine selle kaunis ning selges häälduses ülimalt tänapäevane ja aktuaalne teema, mis näpuganäitamist ei vaja.
-
Kontserdisarjas „Vocalissimo” JUULI LILL (metsosopran) ja RALF TAAL (klaver) Tallinna raekojas 29. III.
-
Badri Maisuradze
Kui 1857. aasta 12. märtsil Veneetsia La Fenice teatris esietendunud Verdi ooper „Simon Boccanegra” läbi kukkus, kirjutas kriitik Milano Gasetta Musicales: „Publik ei saanud teha otsust „Boccanegra” üle, sest lihtsalt ei kuulanud seda, tema peamiseks tegevuseks oli lugeda libretot ja teha sellekohaseid märkusi. . . . Seda niivõrd hingestatud, peenelt läbi töötatud muusikat ei ole sellisel moel mitte ainult hinnata, vaid ka vastu võtta võimalik. „Boccanegra” ei ole niisugune teos, mille üle…
-
-
Kontserdisarjas „Vocalissimo” KAIA URB (sopran), IMBI TARUM (klavessiin) ja HARRY TRAKSMANN (viiul) Mederi saalis 16. II.
Ja muidugi need edvistavad sulesepad kriitikud, kes pahatihti eksponeerivad vaid ennast ja oma teadmistepuudust. . . .
-
Kui parajas teismeeas vabariigis on õnnestunud ühel inimeste grupil muusikute avitamiseks kaasata juba viies aasta oma sadakond sponsorit, siis tuleb neile teha sügav kummardus. Eelmisel kesknädalal toimunud galakontserdil Estonia kontserdisaalis oli võimalik kuulata ühte osa neist muusikutest, kellele Pille Lille Muusikute Toetusfond on andnud võimaluse anda kontserte Eestimaa lavadel ja kirikutes. Kontsert oli igas mõttes hea: sai kuulata meie ammuseid tipptegijaid ja verinoori andeid ning õhtu kulges meeleolukalt ning tõusujoones.
Avanumbrina…
-
Muusikasõpradele on jõuluaeg eriliselt kingirohke. Väga sügavaid hingekeeli puudutavaid elamusi on võimalik olnud kogeda meie kontserdipaikades ja spirituaalsusest kantud eriline atmosfäär, mida inimene tajub kirikus, lisab kõigele toimuvale omapoolse varjundi.
Kindlasti jäävad kuulajaile pikaks ajaks meelde kaks kontserti Tallinna Jaani kirikus. Üks neist 21. XII „Mu süda, ärka üles”: RAM ja Siiri Sisask koos Oleg Pissarenko trioga, dirigendiks Hirvo Surva; ja teine 26. XII: Maria Listra ja Liivi Listra lastekoori kontsert.
-
pressifoto
Kontserdisarjas „Vocalissimo” on olnud võimalus juba teist aastat nautida rohkesti heal tasemel kammerlaulu – esitajateks nii verinoored kui ka suuremate lavakogemustega lauljad.
-
Rigoletto – Hannu Niemelä ja Gilda – Irina Dubrovskaja. harri rospu
-
Derek Lee Ragin pressifoto
Eelmise nädala neljapäeval said barokkmuusika austajad kuulata väga meeleolukat, efektitsemist eiravat, ent ajastuomast virtuositeeti ning igasse hetke süvenenud musitseerimist. Üles astus Suurbritanniast pärit ansambel Florilegium (tõlkes „õilmitsemine, õitsemine”), kelle eesotsas flötist Ashley Solomon tõepoolest lausa õitses ja pakatas mängulustist. Selles mängus oli Leclairi võluvat talupoeglikku tantsulisust, Händeli nakatavat energeetikat ja lausa riverdance’likku „jalad maast lahti!” Vivaldi interpreteerimist. Lummas kahe viiuli kõrvu paitav tämbriline sünkroonsus, tšello pulseeriv vundamenditunnetus…
