-
Ken Jennings, Kaardikirg. Geograafianohikute kirev maailm. Tõlkinud Triin Olvet. Äripäev, 2012. 326 lk.
Istun kirikus, kuulan orelit ja kammerkoori ja viiulit ja kirikuõpetajat, on esimene advent, päike piilub erandlikult kõrgelt lõunaaknast, mina aga vahin seina. Kohvitud, lubjavärvitud seina, mis niiskusest laiguliseks läinud, servapidi pudenema kippuv. Vahin seda seina, kuulan juttu, kuidas nad seal Juudamaal ringi rändasid ja ühte või teise linna eeslil sisse sõitsid, ise aga näen seinal maakaarti. Siin on…
-
Toivo Maimets, Teaduse teed. Toimetanud Katre Ligi. Eesti mõttelugu. Ilmamaa, 2012. 272 lk.
Toivo Maimets on meie väheseid loodusteadlasi, kes mitte ainult ei arva, et eesti loodusteadlane peab oma tulemusi avaldama nii eesti kui ka inglise keeles, vaid on nõnda ka toiminud. „Eesti mõtteloo” sarjas ilmunud raamatus „Teaduse teed” on valik tema 13 aasta jooksul Eestis avaldatud populaarteaduslikest kirjutistest nüüd saadav. Enne teda on mõtteloo sarjas loodusteadlastest avaldamist leidnud Jaan Einasto,…
-
Andrei Ivanov. Hanumani teekond Lollandile. Tõlkinud Veronika Einberg. Varrak, 2012. 406 lk
Kopenhaagen on selge linn seni, kuni rahapuudusel oled sattunud hotelli bordellide rajoonis, kuni võib-olla et õilsast uudishimust püüad sisse pääseda saientoloogia kirikusse, kuni pimedus hüppab üle vanima – kindlasti maailma vanima! – lõbustuspargiks, Tivoliks nimetatava taevaaluse urka.
Kuni sa pole pistnud jalgrattalukku oma kahekroonilist, sõitnud sellega botaanikaaeda ja palunud väravaputkas prussakana istuvalt neegrilt, et kas saab ratta jätta põõsasse, ja…
-
Algtingimused ja taust populaarteaduses
Kui ma sõitsin läbi ootamatult lumeohtra sügismaastiku 27. oktoobri hommikul Vooremaale, kuhu olin kutsutud füüsikute talvekooli esinema, mõtlesin äkitselt, et kuidas ma tunneksin ära Eesti, kui ei oleks teeviitasid ja muud keelelist pudi-padi. Kui ma isegi ei saa aru, kas on varakevad või hilissügis. Päikese tõustes kattusid lumeväljad uduga, maastik sürrealiseerus ja ainus, mis Eestile viitas, oli Voore küla äärest kosmose poole kerkiv lõkkesuits. Eestlane teeb alati…
-
Charles Darwin, Liikide tekkimine. Tõlkinud Mart Niklus. Toimetanud Mart Viikmaa, Ivar Puura ja Oive Tinn. Eesti Looduseuurijate Selts, 548 lk.
„. . . . on sellest niivõrd lihtsast algusest lahti hargnenud ja harunevad veel praegugi lõputud, äärmiselt kaunid ja ülimalt imelised vormid.” Nõnda kenasti lõpeb Darwini revolutsiooniline raamat „Liikide tekkimine”.
Charles Darwin on üks neist vähestest teadlastest, kelle eesnime ei ole vaja välja kirjutada. Kui kirjutame Darwin, millele siis mõtleme? Et inimene ja ahv on…
-
Mihkel Kaevats, Ungari kirsid & teisi luuletusi. Toimetanud Jürgen Rooste. Kujundanud Valter Jakovski. Pegasus, 2012. 80 lk.
Läksime raamatupoodi Darwini liikide tekkimise tõlget ostma, aga seda polnud poodi veel evolutsioneerunud. Siis kõndisin luuletuste riiuli ette ja leidsin, et seal on kaks raamatut, mida tahan osta. Teine neist oli Mihkel Kaevatsi luulekogu. Retsükleeritud paberiga sarnaneval paberil ja nõndaviisi kujundatud, et ei saanudki aru, kas kõik luuletused on ikka lõpuni külje peale sisse…
-
Thomas Kuhni õpetuse üle juurdlemine annab alust lootuseks, et füüsika seisab uue paradigma lävel.
Viiskümmend aasta tagasi ilmus keskmise suurusega raamat, millel oli intrigeeriv pealkiri „Teadusrevolutsioonide struktuur”. Selle autor Thomas Kuhn (1922–1996) oli just alustanud oma teaduskarjääri, ent migreerus teaduse filosoofia ja ajaloo maadele. Tema raamatu põhilise väite saab võtta kokku lihtsalt ka ühte lausesse – mis ei ole filosoofiaraamatute puhul just tavaline, veel vähem vajalik tingimus. Teaduslik tegevus areneb korduva…
-
Geokeemik Rein Veski vulkaaniraamat on mõnus ja huvitav lugemine.
Rein Veski, Vulkaanid. Elu. Inimene. Kujundanud Ville Väär. Turvateabe OÜ, 2012. 128 lk.
„Kui Eesti sattus tsaaririiki, olid seal vulkaanid juba olemas.” Nõnda juhatab oma vulkaaniraamatu sisse geokeemik Rein Veski. Raamatu, mis jutustab vulkaanidest ühel Eestist peaaegu et kõige kaugemal poolsaarel. Raamatu, mis mitte ainult ei pajata, mis asjad need vulkaanid on, vaid näitab seoseid tulemägede ja Eesti vahel nõnda mõnusal moel, et…
-
Muuseumid tuleb muuta koolideks ja kooliprogrammidest muuseumid välja rookida.
Me oleme jõudnud nõnda kaugele, et on paras aeg järgmiseks: muuseumid tuleb muuta koolideks ja kooliprogrammidest muuseumid välja rookida.
See oli kuldsetel kuuekümnendatel, mil käisin Tallinna II keskkoolis, endise ja nüüdse reaalkooli keskkooliklassides. Tol ajal lehvis mingi tabamatu ime läbi meie koolis ikka veel kunagise reaalkooli vaim, ja mitte ainult poolkeelatud hümni ja keelatud lõpetamisjärgse pudireaga. Vaid sellega, kuidas suhtuti õpetamisse. Kord tuli…
-
Tartlased said möödunud aastal hakkama teadusimega.
Tartlased said möödunud aastal hakkama teadusimega.Ühes muistses hiina mõistujutus läks ohmu pojuke kord turule orja ostma. Ta nägi peeglist omaenese kujutist, pidas seda kenaks orjaks ja ostis kalli raha eest ära. Kodus sai isa käest sugeda, et lollist peast oli ostnud eseme, mis kujutab vaid seda, kes parasjagu ees seisab.
Kui me kõneleme möödunud aastast, siis vaatame tegelikult omamoodi ohmuna peeglisse. Miks ei võiks sellest näha…
