-
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
-
Kui Paneki raamatust lugejale kas või neli protsenti meelde jääb, on Eestis teadmisi tunduvalt rohkem juures.
Richard Panek, 4% universumist. Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Inglise keelest tõlkinud Vahur Lokk. Toimetanud Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo. Kujundanud Rein Soonsein. Sarjas „Imeline teadus”. AS Äripäev, 2013, 326 lk.
-
Kui Paneki raamatust lugejale kas või neli protsenti meelde jääb, on Eestis teadmisi tunduvalt rohkem juures.
Richard Panek, 4% universumist. Tumeaine, tumeenergia ja võidujooks ülejäänud tegelikkuse avastamiseks. Inglise keelest tõlkinud Vahur Lokk. Toimetanud Triin Olvet, keeletoimetaja Katrin Ringo. Kujundanud Rein Soonsein. Sarjas „Imeline teadus”. AS Äripäev, 2013, 326 lk.
-
Ernst Öpik 120.
-
Ernst Öpik 120.
-
Vürst Sergei Mihhailovitš Volkonski, Kodumaa. Mälestused. Tõlkinud Peeter Volkonski, toimetanud Maiga Varik. Kujundanud Mari Kaljuste. Varrak, 2013. 384 lk.
Raamatud on sihukesed kummalised asjad, mida sa hoiad käes, aga kui ka käest paned, siis vahel ei saagi enam panna kusagile mujale kui südamesse. Nõnda juhtus mul ka vürst Sergei Mihhailovitši mälestuste kolmanda osaga „Kodumaa”. Nagu mul tavaks, kriipsutasin alla ja kõrvale, kirjutasin tühjadele lehekülgedele raamatu lõpus ja äärtele, et oleks kergem…
-
Andi Hektor, Kristjan Kannike. Higgsi bosoni lugu. Toimetanud Kärt Jänes-Kapp. („Looduse raamatukogu” 2013/2) Loodusajakiri MTÜ. 87 lk.
KBFI ja CERNi teadlased Andi Hektor ja Kristjan Kannike on Eestis erakordsed ses mõttes, et on alati olnud varmad jagama oma uudiseid ka lihtrahvale. Nüüd siis raamatukeses „Higgsi bosoni lugu”. Brošüüri algusosa, kus selgitatakse inimese maailmapildi tekkimist osakeste maailma kohta, on igati tipp ja topp – mahuga arvestades. Ladusalt loetav, kenasti illustreeritud ja puha.
Kuid…
-
Daniel Chamowitz, Mida taim teab. Teejuht meelte maailma. Inglise keelest tõlkinud Kadri Koik ja Kati Metsaots, toimetanud Triin Olvet. Kujundanud Rein Soonsein. Äripäev, 2013. 158 lk. („Imeline teadus”)
Inimesed jagunevad kaheks: need, kes kutsuvad taimi „kes”, teised, kes kutsuvad „mis”. Chamowitz kuulub esimeste sekka. Mina ka. Kes vähegi taimedega tegelnud, see teab – taimed ei ole sugugi mitte tummad tunnistajad. Kui isegi kivid suudavad kõnelda nende uurijatega, ammugi siis taimed. Aga…
-
Ja alguses oli Martin Vällik, kes ütles Postimehes Eesti hümni kohta nõnda: „Riiklikult sanktsioneeritud palve /. . . ./ on ebateaduslik.” Ja Toomas Paul ütles Sirbis selle peale nõnda: „Ei ole konkreetse indiviidi valida, kas ta on usklik või uskmatu.” Ja Rein Raud ütles Eesti Päevalehes selle kõige peale nõnda: „Tegelikkus kui süsteem ei allu kellegi plaanile või tahtele, vaid toimib ja kujuneb nende seaduste põhjal omasoodu.”
Kui üks osaline kirjutab ühes lehes, teine…
-
Kuidas me oleme jõudnud olevikku, on olemuslik vaidlus ka füüsikas.
Stephen Hawking, Leonard Mlodinow. Universumi suurejooneline ehitus. Uued vastused elu põhiküsimustele. Tõlkinud Eve-Reet Tammet. TEA Kirjastus 2013. 208 lk.
Omavahel näiliselt ootamatult seotud asjad juhtuvad üheaegselt, selle peale on tulnud küllap iga mõtleja. Selline üheaegsus on tõenäosuslik, ent mitte klassikalises mõttes, vaid kvantfüüsikalises mõttes. Tõenäosus on maailma osa. Seda ei ole mõtet püüda kõrvaldada, vaid tasub arvesse võtta.
Parasjagu, kui ilmus Stephen Hawkingi…
