-
„Vähemalt olid kõik oma kodus voodis keras, kui maailmalõpp kätte jõudis.” Nõnda algab Alexandra Witze ja Jeff Kanipe raamat „Lõõmav saar” Islandi ajaloolisest vulkaanipurskest ja vulkaanidest. Siiani astronoomiat populariseerinud Ameerika teaduskirjanik Witze ja tema abikaasa, teadusajakirja Nature korrespondent Kanipe on sedapuhku võtnud kätte ja uurinud astronoomilise objekti Maa äärmuslikke loodusnähtusi vulkaane. Nagu heas kirjanduses ikka, on nad keskendunud ühele punktile, millest lähtub edasine ja millest lugeja, isegi kui ta elab…
-
Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
-
Viimastel aegadel ei ole katkestavaid avastusi teaduses ette tulnud, üha enam käib töö kohastuvate avastuste kallal.
Loodusteadustes ei ole küll viimase poolsajandi jooksul midagi põhjapanevat avastatud, ent see-eest on need teadused ise tuntaval kombel muutunud. Muutus on olnud nõnda kiire, et seda avastab isegi kaheaastase ajalõigu pealt, saati siis pikematelt ajavahemikelt.
-
Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.
Mitte keegi ei tule meile ütlema, mida me peame peale hakkama oma maavarade või oma raudteedega või oma hariduse edendamise…
-
Kas keegi on suuteline hindama, mida tähendab üks teadlane maakonnalinnale?
Eestile ei ole teadust vaja selleks ja ainuüksi selleks, et üle maailma kuulsaks saada ja seeläbi rikkamalt elada. Eestile on teadust vaja selleks, et meil oleks oma teadmine, nii nagu mu meelest peaks see ju olema ühe iseoleva riigi iseenestest mõistetav osis.
Mitte keegi ei tule meile ütlema, mida me peame peale hakkama oma maavarade või oma raudteedega või oma hariduse edendamise…
-
Intervjuu nobelistist teadlasega ajuhaiguste uurimisest ja ravist.
-
Intervjuu nobelistist teadlasega ajuhaiguste uurimisest ja ravist.
-
Andrei Ivanov, Harbini ööliblikad. Tõlkinud Veronika Einberg, toimetanud Tiia Valdre. Kujundanud Anne Pikkov. Varrak, 2013. 440 lk.
-
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
-
Kui te tahate kinni püüda kala, siis valite paraja konksu. Kui tahate kätte saada liblikat, siis tuleb abiks liblikavõrk, kuid pole sellist konksu või liblikavõrku, mis püüaks kinni vaid ühe liigi kalu või liblikaid. Hiirelõksu võib sabapidi jääda kinni ka kass. Ometi on Tallinna tehnikaülikooli teadlased ehitanud sellised lõksud, mis püüavad kinni just säherdusi molekule või koguni elusolendite rakke, nagu parasjagu vaja. Nende lõksude nimeks on molekulaarselt jäljendatud polümeerid, mis…
