-
Juba Horatius annab 2000 aastat tagasi „Ars poeticas“ teada kirjanduse kaks olulist rolli (Jaan Bergmanni tõlkes): „Lõbudust luua on tööks ning õpetust jagada luuldel.“ Nii kestis see XIX sajandini, kui Théophile Gautier oma romaani „Preili de Maupin“ eessõnas aastal 1835 mõnitas raamatust õpetust ehk kasu otsivaid kriitikuid: „Tõeliselt kaunis on vaid see, millest ei ole mingit kasu; kõik kasulik on inetu [—] Kõige kasulikum koht majas on peldik“. Siit saab…
-
Poliitiline kaklusklubi kogub hoogu. Ma ei käi somes, aga mõnikord tekib tunne, et tuleks lõpetada ka kõik ajakirjanduse tellimused. Aga peab ju siiski lootma lootusetuse maailmas.
Et poliitikud saaks aru, et usaldus on kõige alus ning avalik ja aus suhtlus, vastutuse võtmine ja oma vigade tunnistamine on tugevuse näitaja ning usalduse alus.
Et poliitika kese on veenmine ja veenmine on argumenteerimine, mitte sõimamine, mõnitamine, ilkumine ega oma arvamuse pealesurumine. Ja argumenteerimiseks on…
-
On suvi, palavus ja ajakirjanduse hapukurgiaeg, mida ainsana rikub elav poliitlaip PPP. Ja nagu jumal masinast, plartsatab sisse SÜNDMUS. Eesti Vabariiki austab oma kiirkäiguga Speed, keda võtavad huilates vastu sajad poisikesed. Ja peaminister. Kisa tõuseb taevani ja somestaarid vaidlevad klahvid punaseks. 30 000 on suur raha. Kopikas võrreldes oksendava siiliga. Lollus. Suur reklaam Ameerikas. Vanad pässid ei tea, mida noored tahavad. Põlvkondade vahed on revolutsioonilistel aegadel alati olnud. Jne, jne.
Minusugusele…
-
Kas eesti keel sureb välja? Millal? Paljud on seda kartnud, aga piisavalt paljud ka lootnud. Keeleteadus on aegade jooksul proovinud pakkuda mitmeid mudeleid tingimuste kohta, mis toovad kaasa või kiirendavad keelte surma. Pehmemalt öeldes näitavad, mil määral on keel ohustatud.
Keskne küsimus on alati olnud see, kas keelt antakse põlvkondlikult edasi. Eesti keele kohta pole kuulda, et massid hakkavad kodus lastega inglise või vene keeles kõnelema.
Teine tegur on kõnelejate arv ja…
-
Mida kirjutada hetkel, kui eesti meediaruumi on tabanud monomaanilise hulluse hood? Tuulikud maal ja tuulikud merel, tehisaru ja arenguhüpped, Trump ja Putin või Pump ja Trutin, rohepööre („Rahvas, raibe, söögu rohtu!“. Tõsi on, värske kraam on ikka parem kui kuivanud heinad.) Kõike kütavad tagant helge tuleviku prohvetid. Kohati tundub, et oled sattunud radikaalse ususekti päevi kestvale koosolekule. Oma panusena meenutan mõnda asja, mis meelest kipuvad minema.
Esimene. Tehisaru juhitavat maailma ei…
-
Käisin Helsingi raamatulaadal ja ostsin sealt sotsioloog Riie Heikkilä raamatu „Miksi lakkasimme lukemasta?“. Selle teemaks on lugemise allakäigutee, nii Soomes kui ka laiemalt Euroopas. Raamat näitab, et allakäik on vähemalt Euroopas universaalne nähtus ja algas näiteks Soomes hiljem kui mujal, aga siiski juba 1980. aastatel. Lugejate kuldpõlvkonnad on seal sündinud 1940. ja 1950. aastatel ning kõik järgmised loevad üha vähem . Soomlased väidavad ka, et nende kuulsad PISA-võidud põhinevad just lugemise…
-
Kirjanikele on ikka sambaid püstitatud, mõnele lausa eluajal. Erinevalt riigijuhtide, poliitikute või kindralite sammastest on neil olnud üldiselt üsna rahulik saatus. Kui muidugi jätta kõrvale iga uue samba puhul korduvad väitlused selle üle, kas see sai ikka kunstiliselt kõva. Eestis aeti esimene tõsine skandaal püsti vist alles Juhan Smuuliga. Probleeme on aga ikka olnud ja mitte ainult Eestis.
Kirjanik on kirjanik ja kirjanik on ka inimene, kellel on oma maailmavaade, arusaamad…
-
Ei saa salata, vene keelt kuuleb tänavatel väga palju enam kui varem. Võib-olla poolvene Tallinnas ei saa eriti aru, aga hästi on see kuulda näiteks Tartus ja Pärnus. Ukraina keelt kuuleb haruharva, kui üldse. Ja koos vene keelega on hakanud taas kõlama eestlaste väljasuremise hüüded. Otsekui vastukaaluks tulevad taas ärimehed ammuse lauluga: suurendage rännukvoote, alandage keelenõudeid. Me ei saavat muidu hakkama (see tähendab tegelikult seda, et mina, ärimees, jään vaesemaks).…
-
Mina kasvasin raamatutega, mis polnud mingi eriline nähtus minu nooruses ehk 1960. ja 1970. aastatel. Lugemine oli vaba aja täitmine, mitte kohustus. Koolis oli muidugi kohustuslik kirjandus, aga ei mäleta, et see oleks vaimselt halvasti mõjunud. Ülikoolis eesti filoloogias pidime eksamiteks rängalt lugema, tuhandete lehekülgede kaupa. See tappis tõesti lugemise isu mõneks aastaks ära.
Millalgi vahetus vabatahtliku lugemise ajastu suurele osale noortest käsu peale lugemise ajastuga. Soomlased on pakkunud, et neil…
-
Kevad on tulnud. Päike käib kõrgemalt. Hanede parved lendavad üle linna. Kurgid lähevad poes odavamaks. Lopp, lörts ja libedus on läbi saanud, nii et võib taas ilma hirmuta mööda tänavaid kõndida.
Eksitus. Suur eksitus. Sest koos päikesega ilmuvad välja rattad, erarattad ja rendirattad, tõuksid ja jalksid. Ja taas tuleb hakata igaks juhuks pidevalt pilke selja taha heitma, kuulama sealt rattasõitjate kellatirinaid ja sõimu või hüppama kõrvale vastu kihutava tõuksi eest, millel…
