Teatri aastaauhindade seekordsete laureaatide nimistu suurim, ent seda meeldivam üllatus oli see, et parima lavastaja auhinna viis teatripäeva peolt koju Artjom Garejev Vene teatrist. 2002. aastast selles teatris näitlejana töötavale Garejevile pole võidu toonud „Vaenlane“ küll debüütlavastus (varem on ta lavastanud trupiga Drugoi teatr, Vene teatri näitestuudioga ning rühmitusega Audiokinetica, samuti teinud Moskvas Štšukini-nimelises teatriinstituudis oma koolilavastusi), kuid kahtlemata on tegemist tema esimese suuremahulise lavastajatööga.
See on küll banaalne ja kulunud…
Teatriajastul, kui lavastajad ja trupp üritavad üha rohkem ise lavastuse teksti kokku pusida, on eriti kiiduväärne, et seekord on pöördutud päris näitekirjaniku poole.
Terateatri „Kes kardab pimedat?“, autor Martin Algus, idee autor ja lavastaja Jaanika Juhanson, lavastuskunstnik Sander Põldsaar, valguskunstnik Priidu Adlas, heliloojad Jakob Rosin ja Andre Louis, helirežissöör Jakob Rosin, muusikaõpetaja Tarmo Kesküll, liikumisjuhid Helen Solovjev ja Kardo Ojassalu. Mängivad Hedy Haavalaid, Julia Kabanova, Helen…
Konkurentsi on kiidetud palju ja kõlavate sõnadega: see torgib laiska tagant, viib edasi ja vahel annab koguni tiivad. Kui uskuda konkurentsi imettegevasse jõusse, siis peaks eesti sõnateatris olema tiivulisi rohkem kui Tallinna loomaaia linnutiigi kallastel. Võimalik, et ka on, sest läinud aasta ligikaudu kahesajast uuslavastusest olid laia laastuga lüües kolm neljandikku sõnalavastused. Konkurents on kõva: kui ooperi- või balletivaldkonnas piisab silmatorkavast lavastajatööst või korralikust rollisooritusest, et pääseda enam-vähem kindlalt auhinnakandidaatide…
Vaba Lava kuraatoriprogrammi raames jõuab täna vaatajate ette pimedaid ja vaegnägijaid ühendava Terateatri lavastus „Kes kardab pimedat?“. Pimedate-teemalise suhtedraama autor on Martin Algus, lavastab selle teatri kunstiline juht Jaanika Juhanson ning laval või häältena teeb lavastuses kaasa Terateatri 13 harrastusnäitlejat. Pimedatest ja vaegnägijatest näitlejate vajadusi arvestava lava on kujundanud Sander Põldsaar, valguskujundaja on Priidu Adlas ja muusikaline konsultant Tarmo Kesküll. Lavastuses kõlab kahe pimeda muusiku, eestlase Jakob Rosina ja inglase…
50. tegevusaasta juubeli lävel seisvat Tallinna Linnateatrit iseloomustab mõtlemise nõtkus, harjumus leida tavatuid lahendusi, et teenida kunsti selles võluvalt kummalises majas, mis ei ole teatriks ehitatud.
Karjuva rahapuuduse kõrval on väikeste erateatrite teine tõsine kitsaskoht esinemispaikade ja tehniliste vahendite nappus.
Ajakirja Teater. Muusika. Kino tänavuses avanumbris, kus pika traditsiooniga teatriankeedis on võetud kokku lõppenud teatriaasta, kirjutab teatriuurija ja -kriitik Madli Pesti: „Teatrimaastiku korraldusliku külje pealt mitte ainult ei torka silma, vaid lausa karjub kõva häälega üks teema – väiketeatrite alarahastamine.“1 Pesti on võtnud kaheks hooajaks vastu kohustuse olla koos Thomas Frankiga Viinist väike- ja…
10. veebruaril stardib Sõltumatu Tantsu Laval taas uute koreograafide sari „Première“: kaheksas toimumisaasta toob vaatajate ette Joanna Kalmu lavastuse „Débutante“ („Debütant“) ja Sylvia Köstri lavastuse „Star“ („Täht“). Kalm on lõpetanud Tallinna ülikooli koreograafia erialal ja Londoni Kaasaegse Tantsu Kooli diplomiprogrammi. Köster õpib Viljandi kultuuriakadeemia etenduskunstide osakonnas, samuti on ta täiendanud end Dresdenis ja Stockholmis.
Millised on teie seni veel lühikese loometee tähtsamad verstapostid?
Joanna Kalm: Suunanäitajaks ja -muutjaks sai mulle elamine Londonis…
Teatrilaval näeb aeg-ajalt ikka loomi: koeri, kasse, muidki pudulojuseid. Kui jätta kõrvale Durovi loomade teater Moskvas (see meenutab rohkem tsirkust), siis ilmuvad loomad teatrilavale enamasti episoodilistes rollides ja nende tarvitamist seal ei saa pidada ka kuigi kontseptuaalseks. Ütleme otse välja, loomade ülesanne teatris on olla hästi nunnu ja/või pakkuda vaatajatele mokatäis naeru. Naerutamisega on aga kummalised lood. Ühest küljest oodatakse loomartistilt oma rollijoonise enam-vähem sujuvat järgimist – ei saa ju lasta…
Teatriuurija Hedi-Liis Toome: „Kui vaatajal tekib teatrilavastusega isiklik suhe, hindab ta nähtut ka kõrgemalt.“
Teatriuurija Hedi-Liis Toome kaitses lõppenud aasta eelviimasel nädalal Tartu ülikoolis teatriteaduse alal doktorikraadi väitekirjaga „Teatri toimimine Tartus. Võrdlev perspektiiv“ („The functioning of theatre in the city of Tartu: a comparative perspective“). Toome uuris teatri toimimist Tartus ja võrdles seda mõjutavaid tegureid Euroopa kuues linnas rahvusvahelise uurimisrühma STEP läbi viidud samalaadse uuringu andmetega. Peale Tartu…
Vaatamata sellele, et Viljandi on väike (kui hakata ükskõik millises suunas jalgsi minema, tuleb hiljemalt poole tunni pärast ikka põld või mets, mõnes kohas ka järv vastu), oli Ugala rahvas alguses ilmselt mõnevõrra murelik. Murelik selle pärast, kas alates 1981. aastast Valuoja tiigi kaldapealsel seisvas punastest tellistest teatrimajas käima harjunud publik ikka tuleb kuhugi pärapõrgusse, täpsemalt Pargi tänava tööstushoonesse, kuhu Ugala teatrimaja remondi ajaks püstitati ajutise mängupaigana UBB (Ugala black…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseksThe technical storage or access that is used exclusively for anonymous statistical purposes. Without a subpoena, voluntary compliance on the part of your Internet Service Provider, or additional records from a third party, information stored or retrieved for this purpose alone cannot usually be used to identify you.
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.