$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

$menuu_nimi: Ulemine_paremal
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

Tambet Kaugema

  • Stseenid ühelt teatriteelt
    „Sarabandi“ Johan on lõppjaamas: ta on see, mis on temast elu kestel järele jäänud.
    Mats Õun

    Stseenid ühelt teatriteelt

    Martin Veinmann: „Kui teatrietendus on tuimestuseta operatsioon, mille eesmärk on tekitada ebamugavustunnet, hirmu ja valu, mitte tervendada, siis see mind ei huvita.“

    Tambet Kaugema
    14 minutit

  • Kommentaar – Kuku sa kägu, kuldalindu

    Eesti ilmselt kuulsaim teatriblogija Danzumees, kes nimetab ennast ka edetabelite koostamise fanaatikuks, on ajakirja Teater. Muusika. Kino (TMK) jaanuarinumbri teatrikriitikute ankeedi alusel arvutanud kokku, milliseid hooaja 2016/2017 lavastusi (ja osatäitmisi) on kriitikud (kokku 25) kõige rohkem esile tõstnud. Lavastustest on sealses esikolmikus Kinoteatri „Murru 422/2“, lavakunstikooli ja teatri NO99 „NOДвенадцать“ ning Musta Kasti „Peks mõisatallis“ (kõik aastast 2017). Midagi pole laita, hea valik, sest Saša Pepeljajevi (seda eeskätt just XXVIII…
    Tambet Kaugema
    2 minutit

  • Eesti teatri Kunksmoor ja emaelevant

    Tänavuse riikliku elutööpreemia laureaadi, lavastaja Merle Karusoo elutöö on mäluteater, eestlaste elulood, mis põrkuvad keeruliste mälutõketega. Sellised teatritekstid on sündinud algallikaid intervjueerides või kogudes materjali muul moel, näiteks arhiividest. Karusoo dokumentaallavastused avavad olulisi teemasid: eestlaste-venelaste suhted, täiskasvanuks saamine, riskirühmad, aga ka sõda ja küüditamine. Laureaat tegutseb endiselt kõrgvormis nii lavastaja, teatripedagoogi kui ka harrastusteatrite tegevuse toetaja ja koolitajana.
    Toomas Lõhmuste,
    näitleja, lavastaja ja teatripedagoog
    Teeb tõesti rõõmu, et Eesti Vabariigi 100. aastapäeva puhul…
    Tambet Kaugema
    4 minutit

  • Pealelend – Kadri Kabanen, XVI tudengite teatripäevade peakorraldaja

    TÜ Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilased korraldavad 16.–18. veebruarini Viljandis XVI tudengite teatripäevad, kus publiku ette astub kaheksa harrastustruppi Eestist ja Soomest. Mängupaikadeks on kultuuriakadeemia must saal ja Viljandi lennukitehas. Kolme targa rollis annavad tudengitest harrastusnäitlejatele tagasisidet Vanemuise teatri draamanäitleja Kärt Tammjärv, vabakutseline näitleja Karl Robert Saaremäe ja Nukuteatri näitleja Kaisa Selde.
    Milline on praegu Eestis tudengiteatri tase? Kas joonistub välja mingeid ühisjooni?
    Eesti tudengiteatrite seis läheb aasta-aastalt aina paremaks, arenenud on näitlejatöö ning…
    Tambet Kaugema
    1 minut

  • Teatraalne telliskivi

    Raamatu põhiliin jookseb mööda teatreid ja sealseid olulisemaid lavastusi, kus Aarne Üksküla on mänginud.

    Kujutan elavalt ette, kuidas selle teatriraamatu autor Rait Avestik seisis nagu Kalevipoeg Peipsi kaldal ning aina kaalus ja kõhkles. Kas minna Venemaale odava puitmaterjali või hoopiski Lätti madalalt maksustatud mulksuva järele? Avestiku valikud olid mõistagi täiesti teistsugused ja puudutasid raamatu ülesehitust. „Alguses oli plaan, et kirjutan inter­vjuudest, trükisõnast ja muuseumidest ammutatu n-ö…
    Tambet Kaugema
    4 minutit

  • Pealelend – Heili Einasto, raamatu „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“ autor

    Eesti Teatriliit on andnud välja tantsukriitiku ja -teadlase Heili Einasto teose „Rahel Olbrei, Eesti tantsuteatri rajaja“. Rahel Olbrei (1898–1984) oli Estonia püsiva balletitrupi asutaja (1926) ja koreograaf, kellele ballett oli mõtestatud kunst, mitte üksnes kaunite liigutuste efektne sooritamine. Just tänu tema õhtut täitvatele jutustavatele ballettidele, mis olid alati dramaatiliselt pingestatud ja kus iga liigutus oli sisuliselt põhjendatud, kujunes eesti kultuuris arusaam balletist kui filosoofilist mõtet kandvast psühhofüüsilisest kunstivormist. Raamatu on…
    Tambet Kaugema
    2 minutit

  • Teatrivahid vestlusringis

    Vikerraadio uus saatesari „Teatrivaht“, saatejuhid Lea Tormis, Madis Kolk ja Meelis Oidsalu. Esimest korda eetris 14. I.
    Ammu on möödas ajad, kui raadiol oli peas üksainus rohekas silm ning kogu pere jättis oma asjatoimetused katki ja istus selle imelise kasti ümber kuulama mõnda saadet, et õdusalt videviku- või õhtutundi veeta. Nüüd mängib raadio pigem teises toas taustaks või on hoopiski kalliks kaasteeliseks pikkadel autosõitudel. (Vähemalt viimasel juhul eelistan mina muusikale jutusaateid,…
    Tambet Kaugema
    3 minutit

  • Kommentaar – Pika vinnaga

    Teeb rõõmu, et Tallinna Vene teatri veebilehelt leiab praegu mängukava kuni juunikuu lõpuni ja lisaks kevadhooaja etendustele saab pileteid juba osta ka Sagadi mõisapargis mängitavale suvelavastusele „Kuu aega maal“. Kirjandusklassik Turgenevi näidendi lavastab teatri uus kunstiline juht Filipp Loss. Nii pole see sugugi alati olnud, ei Vene teatris ega ka mujal.
    Pean silmas teatrite pika vinnaga töötamist, kui mängukava on vähemalt pool aastat ette teada ning piletid selleks perioodiks ka kenasti…
    Tambet Kaugema
    2 minutit

  • Katsed rääkida sellest, millest hingab ühiskond

    Jaak Allik: „Mulle tundub, et teatrijuhid rahulduvad liiga kergelt sellega, et tohutu hulk kodumaiseid katsetajaid on ukse taga sabas ega otsi ise lavastajaid, kes tõesti rikastaks Eesti teatripilti.“

    2017. aastale tagasi vaadates hakkab silma, et üldiselt domineerib autoriteater, palju on lavastusi, mille alusmaterjali kirjutab lavastaja ise või teeb seda koos trupiga, alustatakse proove kas päris tühjalt lehelt või on lavastajal siiski ka mingi tekst kaasas, väidab teatrikriitik ja lavastaja…
    Tambet Kaugema
    6 minutit

  • Pealelend – Rait Avestik, raamatu „Aarne Üksküla“ autor-koostaja

    Kirjastuselt Fotosulg on ilmunud näitleja ja teatripedagoog Aarne Ükskülast (1937–2017) monograafia, mille 768 leheküljel on põimunud teatrimehest varem kirjutatu nüüd intervjueeritud kolleegide-sõprade-tuttavate mälestustega. Samuti leiab kaks aastat töös olnud raamatust 200 Ükskülaga seotud fotot – lapsepõlvest kuni viimaste rollideni.
    Millistest põhimõtetest lähtudes sa monograafia „Aarne Üksküla“ kokku panid?
    Alguses oli plaan, et kirjutan inter­vjuudest, trükisõnast ja muuseumidest ammutatu n-ö läbi üheks tekstiks, kuid Aarne Üksküla pika loometee tõttu kogunes materjali palju. Otsustasin…
    Tambet Kaugema
    3 minutit
Sirp