-
Poliitikast võib mõtelda ja seda mõtestada eri viisi ja tasandi, alates üldisemat laadi filosoofilistest küsimustest kuni inimeste argielu kõige otsesemalt mõjutava praktikani. Kas propaganda, arvamusuuringud, valimisvõitlus ja häälte lugemine moodustavadki poliitika kogu olemuse või leiab nende taustal aset ka mõnevõrra sisulisemat laadi demokraatlik tahtekujundus, kodanikukasvatus, ühiskondlike tõekspidamiste klaarimine ning riigi arengut puudutavate sihtide ja taotluste sõnastamine? Sirp võttis küsida, mida mõtlevad meie nooremad poliitikateaduste uurijad Eesti parteimaastikust ja päevapoliitikast, kas…
-
Välissuhete prorektor Marje Lohuaru, ütlete Postimehes (14. IX) akadeemia eesmärkidest kõneldes, et Eesti muusikakõrgharidus on oma tegutsemise kõigi 90 aasta jooksul olnud rahvusvaheline. Samas toonitavad peaaegu kõik EMTA osakonnajuhatajad, et rahvusvaheline avanemine on viimaste kümnendite suur muudatus. Mis selles plaanis praegu eriti aktuaalne on?
Marje Lohuaru: EMTA on viimase 15 aastaga teinud võimsa hüppe, tõustes rahvusvaheliseks muusika- ja teatriakadeemiaks, kus antavat haridust hinnatakse ning kus tahetakse õppida ja õpetada. Kõrgkoolide rahvusvaheline…
-
-
Sel kuul möödub 90 aastat EMTA asutamisest: kõrgkooli avaaktus peeti 28. septembril 1919. aastal. Üritusi on juba jagunud ja jagub veelgi tervesse aastasse (vt ajakava www. ema.edu.ee). Osa ettevõtmisi on pikaajalised, näiteks projekt „Sinuga jagatud muusika” koolinoortele ja rahvusvahelised meistrikursused „Crossing Keybords”. „Sinuga jagatud muusika” jõuab Eesti koolidesse aprillist novembrini, kui EMTA üliõpilased pakuvad koolinoortele elavat muusikat vaheldumisi spetsiaalselt selleks projektiks loodud videoklippidega.
-
Neli tuntud kirjameest Peeter Helme, Asko Künnap, Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärv on saanud hakkama uue kirjandusauhinna väljamõtlemisega ja nüüd ka esmakordse väljaandmisega. Auhind pole küll rahaline, kuid idee poolest vajalik. Sirp esitas asjaosalistele lihtsa küsimuse: milline on Siugja Sulesepa auhinna eripära ja millega paistis silma esimene laureaat?
-
EK produtsent Neeme Punder, kuidas ja millise sihiga on Eesti Kontsert (EK) taas jõudnud hästi unustatud vana ehk abonementkontsertideni?
Tõsi ta on, midagi uut siin maa peal pole, kõik parimad asjad on avastatud ammu, nii ka abonementkontserdid, milleta varasemat n-ö nõukaaegset muusikaelu ei kujutanud nagu ettegi. Tegelikult on kerge surve selle vormi järele olnud kogu aeg, kuid käesolevat hooaega kujundades selekteerus rida väljapaistvaid klaverimuusika ja suurvormide projekte, millele tahtsime esiteks…
-
Eesti Filharmoonia Kammerkoori (EFK) direktor Anneli Unt, kuidas mõjutab keeruline majandusolukord EFK tegemisi algaval hooajal?
Ega EFKga ei ole läinud teisiti kui teiste riiklike kultuuriasutustega, ka meie eelarvet on tuntavalt kärbitud. Siiski tuleb öelda, et tänases Eesti muusikaelus teevad inimestevahelised tülid, huvide konfliktid ja võimuvõitlus võib-olla veel rohkem halba kui eelarvekärped . . . . Õnneks on EFKs kõik rahulik: meil ei ole sise- ega välispingeid, teeme rahulikult oma tööd nii hästi kui…
-
Üllatusega märkab tänase Sirbi lugeja, et Eesti muusikaelu viimaste nädalate kuumimas küsimuses, Tallinna Kammerorkestri tuleviku asjus, ei leia ühtki käsitlust. Põhjus on lihtne: olukorra eest vastutajad pole uusi otsuseid langetanud, uusi fakte pole välja ilmunud. Laiatarbemeedia, mis muidu kultuurielu kajastamisel kitsimast kitsim, on saanud kondi hambusse ja närib seda liigsegi isuga. Miks peaks Sirp juba avaldatud kurje sõnu veel üle võimendama, miks õli tulle valama?
Pealtnäha kaudselt, kuid lähivaatlusel põhiliselt on…
-
15. juuli pärastlõunal viis ootamatu insult teispoolsusesse andeka läti pianisti Nora Noviku (29. VII 1941 – 15. VII 2009), tuntud Riia Klaveriduo Novik-Haradžanjan õrnema (kuid mitte nõrgema) poole.
-
Mille poolest eristub Viljandi vanamuusika festival (tänavu 7. – 12. VII ) teistest suvefestivalidest Eestis?
Festivali kunstiline juht Neeme Punder: See on esiteks kõige vanem – sel suvel saab juba 24 – ja teiseks, festivalil ei pakuta publikule parimat ainult kontsertide näol, seda niikuinii, vaid vaadeldakse muusikat kui nähtust ja protsessi kõikide kaunite kunstidega üheskoos, kusjuures väga oluline koht on järeltuleval põlvel. Sünteesime muusikat, tantsu, näitlemist, kujutavat kunsti, ka loodust…
