-
Seoses läinud sügistalvel peetud mängufilmikonverentsi, ajaleheartiklite ja ümarlaudadega eesti filmi kidumise asjus esitas Sirp jõulude eel neli küsimust 35-le eesti kineastile, kes jaotatud tinglikult nelja gruppi: režissöörid, produtsendid, ametnikud ja kriitikud. Uue aasta alguseks suvatses vastata kaheksa inimest.
1. Mis on praegu eesti filmi suurim häda?
2. Millega võib eesti filmi asjus enam-vähem rahule jääda?
3. Milliseid muutusi oleks vaja teha Eesti Filmi Sihtasutuses (EFS)?
4. Kui palju raha peaks EFS riigieelarvest aastas saama?
-
* Jaak Jõerüüt ja Viivi Luik avaldasid kahe peale kokku neli uut raamatut. Nüüd räägivad neist.
* Kas Tartu ülikooli tuleks juhtida samamoodi nagu äriühingut?
* Eesti poliitelu ahistab populism, nii Keskerakonnal kui Reformierakonnal jääb puudu idealismist ja põhimõttekindlusest. Kui Savisaar ka taanduma peaks, leiavad ta kannupoisid koha Reformierakonna ridades.
* Cornelius Hasselblatt küsib, kus lõpeb elulugu ja algab kirjandus?
* Ly Lestberg mõtleb meeleliigutusega Raul Meelest
* Kuidas kirjutada edukat ooperit?
* Merle Karusoo lavastuses…
-
Ivari Ilja:
Pianisti mätta otsast vaadatuna valmistas rõõmu klaverimängijate järelkasv, mille tugevuses võis veenduda klaverifestivalil Chopini ja Schumanni noorte pianistide galakontserte kuulates. Oli mitmeid suurte heliloojate ümmargusi tähtpäevi nii meil kui maailmas, mille tähistamine pakkus publikule rohkesti võimalusi kuulata huvitavaid kontserte ning saada osa põnevatest juubeliüritustest. Muredest võiks ju rääkida pikalt, kuid võtaksin oma nukra tõdemuse lühidalt kokku sedamoodi: olulisi probleeme puudutava vastutustundliku arutelu asendamine politiseeritud meediapalaganiga.
Juko-Mart Kõlar:
Rõõmustavalt viitavad 2010.…
-
Karin Hallas-Murula on üks neid autoreid, kes ei tee allahindlust, kas ta kirjutab päeva- või nädalalehes, kuukirjas, teaduslikus väljaandes või koostab arhitektuurinäituse kataloogi, arhitektivõi mõne arhitektuurinähtuse monograafiat. Tema kirjutised on ühteviisi erudeeritud, neis on väga head tausta- ja kontekstitundmist, tema sõnastus on selge ja täpne. Tal on oma seisukoht ning ta ei karda ka teravalt öelda, kui vaja peaks olema. Ta tunneb asja ega tee midagi üle nurga.
Ka tema tänavu…
-
2010. aasta 23. augustil kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause. Vasteid otsiti 11 uuele riigi ja ühiskonnaga seotud mõistele, osalejad võisid esitada vasteid ka oma pakutud mõistetele. Kokku osales võistlusel 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Tulemusi kaalus Vabariigi Presidendi kantselei ja Eesti Keele Instituudi koostöös moodustatud töörühm. Töörühm otsustas üldvõitjaks kuulutada sõna taristu (esitaja Andres Valdre).
-
* Bernard Kangro kui oma põlvkonna harituim võromaine kirjanik
* Mis mõtet on poliitreklaamil?
* Valitsusega tuleb suhelda kui silmamoondaja või maagiga
* Tõhusad põnevikud – Sinijärv nagistab eesti kolekirjanduse kallal
* Muinsuskaitseseadus: kui enne oli mitu väikest lõhkist küna, siis nüüd ehitatakse ühte suurt ja seda augulisemat
* Mowgli kui Interneti-ajastu tantsulavastus
* Klišeedest oled sa võetud ja klišeeks pead sa saama!
* Eesti köitekunst
* Maapealne põrgu ehk Kuidas Berliinis naisi vägistati
Ja veel palju-palju arvustusi ja…
-
Eesti koorid olid üliedukad Norras 14. – 17.X toimunud rahvusvahelisel laste- ja noortekooride konkursil „NINA Griegfestival for Young Voices“. Musamari Koorikooli noorem lastekoor, dirigent Tiina Mee, võitis I koha lastekooride kategoorias ja noorte segakoor Mitte-riinimanda, dirigent Urve Uusberg, noortekooride kategoorias. Lisaks võitis Musamari Koorikooli noorem lastekoor, kus laulavad 7–12aastased tüdrukud ja poisid, kogu konkursi grand prix.
-
Venemaa president allkirjastas 15. oktoobril ukaasi, millega autasustas nelja välisriigi kultuuritegelast Sõpruse ordeniga, kelle hulgas on ka Moskva Novaja Opera peadirigent ning Tallinna Filharmoonia ja Birgitta Festivali kunstiline juht Eri Klas. Sõpruse ordeniga autasustatakse nii Vene kui ka välisriikide kodanikke suure panuse eest rahvustevahelise sõpruse ja koostöö arendamisse, viljaka tegevuse eest rahvaste lähendamisel ning panuse eest riikidevaheliste kultuuri- ja sõprussidemete arendamisel.
-
Lauri Väinmaa juhib oma intervjuus tähelepanu Eesti Interpreetide Liidu tegevuse laienemisele. Küsime asjaosaliselt, mis iseloomustab EILi tänavust kontserdihooaega.
Iren Lill: Liit alustas septembris oma kümnendat kontserdihooaega. Selle aasta jaanuarist kannavad kontserdid ühisnimetust „Eliitkontserdid”, mis vihjab loomeliidu nimele, kuid rõhutab ühtlasi ka kontsertide kõrget kunstilist taset – esineb Eesti interpreetide eliit. Lisaks kammermuusika heatasemeliste esituste vahendamisele on meie eesmärk tõsta esile just kodumaiste muusikute professionaalsust.
Tallinnas teeme kontserte harjumuspäraselt kaks korda kuus, kuid…
-
Sel nädalal Sirbis:
* Ene Mihkelson kaitseb kunstnikuvabadust.
* “Grupp seltsimehi” nõuab enese jäädvustamist ajalukku.
* Kuidas teadusbürokraatia humanitaare rõhub.
* Kaja Lindal ja Mari Mägi on teinud arhetüüpse tantsulavastuse kahest naisest. Ja mehest, kes kunagi lavale ei astu.
* Ivar Veermäe uurib oma näitusel “Autonoomia” inimesi meeleavaldustel.
* Festival “Klaver” on kasvanud me muusikaelu loomulikuks osaks.
* Tallinn ootab kultuuripealinna aastat nagu deus ex machina‘t, kui võimalust realiseerida unelmaprojektid.
* Enn Säde: film kui ideede kalmistu.
Lisaks lademeis…
