-
Millal te esimest korda „Casanovat” lavastasite?
Kümme aastat tagasi. Olin sellele lavastusele juba kaua mõelnud, kui kümme aastat tagasi jõudis kätte just paras hetk. Nüüdseks olen seda lugu üle maailma lavastanud umbes kümnel korral ja kindlasti ei saa öelda, et eri truppidega ühe ja sama lavastuse tegemine oleks kuidagi igav. Tunnen alati uhkust ja hingeliigutust, kui näen oma tööd mõne uue trupi esituses. Iga kord on see võrreldav tundega, nagu annaksin oma…
-
Tartu kaasaegse kunsti festivali „Art ist kuku nu ut 2011” korraldustoimkond (Rael Artel ja Kaisa Eiche) otsustas anda produktsioonistipendiumi Anna Hintsi, Eva Labotkini, Marja-Liisa Platsi ja Toomas Thetloffi näituseprojektile „Tartust ära”.
-
Mis seob „Kõrgeid kultuure” ja Tallinna loomaaeda?
Alapealkirja „Kõrged kultuurid” kannab äsja alanud festival „Orient”. Kahtlemata torkab silma sarnasus terminiga „kõrgkultuur”, kuid sellest enam oleme tahtnud juhtida tähelepanu asjaolule, et enamik tänavusel muusikapeol ülesastujatest on pärit Aasia kõrgmägede piirkonnast. Tooniandvatest eksootilistest esinejatest tahan eelkõige nimetada nelja. Esiteks, Pakistani-Afganistani piiril Hindukuši ahelikus asuvast endisest vürstiriigist Chitrālist pärit kalaši hõimukultuuri esindav ansambel, kes muide peab oma esiisadeks Aleksander Suure armee Aasiasse jäänud sõdalasi.…
-
Kolmapäeval, 11. mail toimub Kirjanike Majas luuletõlke ajakirja Ninniku 11. numbrile pühendatud luuleõhtu. Loetakse luulet araabia, hispaania ja eesti keeles ning esitletakse kahte luulekogu: Mahmud Darwishi “Meil on sõnadest maa” (tõlkija Amar Annus) ja Pablo Neruda “Kapteni laulud” (tõlkija Carolina Pihelgas).
-
Mille poolest on „Prima vista” eriline?
Tartu rahvusvahelise kirjandusfestivali „Prima vistat” võiks iseloomustada kui pidevalt vormilist mitmekesisust ja uudsust otsivat kultuurifestivali, kus põimuvad kirjasõna, muusika, etenduskunstid ja kujutav kunst. Ruumilises mõttes on festivali erilisuse üks oluline osa aga Tartu linn: õhustik, mis tekib kevadises Tartus festivali ajal, kui terve kesklinn on täis kirjarahvast ja kirjandussõpru, toimuvad vestlused ja esitlused, saab käia raamatulaadal ja pargiraamatukogus, kuulata kontserte ja vaadata filme, aga ka niisama…
-
Täna pärastlõunal jõuab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiasse kuulsa saksa ooperilavastaja prof. dr. h. c. Joachim Herzi mahukas ja mitmekülgne raamatukogu. Tegemist on suurejoonelise rahvusvahelise projektiga: kogu ettevõtmist finantseerib Berliini Kunstide Akadeemia arhiiv, mis on saksa keeleruumi suurim ja olulisim kunstiinimeste loomepärandi talletaja. Herzi raamatukogu hõlmab ligi 7000 trükist ja vähemalt tuhat heliplaati, peegeldades tema entsüklopeedilist haaret. Selline rahvusvaheline annetus on Eesti raamatukogunduses viimase aja ulatuslikem.
Eelmise aasta oktoobris manalateele läinud Joachim Herz…
-
Oodatud suve alguse muusika- ja kunstipidu „Kumu öö”, mis sel aastal on ka osa programmist „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011”, toob 20. mail publiku ette 13 artisti, avatud on ka Kumu tänavuse kultuuripealinna aasta suursündmus, digitaalkunsti näitus „gateways. Kunst ja võrgustunud kultuur”.
-
11. – 15. maini toimuv ida muusika festival „Orient 2011” toob Eestisse ulatusliku programmi Aasia mägialadelt. Koondnimetuse „Kõrged kultuurid” all esineb festivalil 16 esinejat kuuest regioonist. Esmakordselt toimuvad etendused suures idamaises kontsert-telgis Tallinna Loomaaias.
-
EMTA ooperistuudio koostöös EMTA sümfooniaorkestriga kannab 9. ja 10. mail kell 19 Tallinna Mustpeade maja Valges saalis esmakordselt Eestis ette Georg Friedrich Händeli ooperi „Rinaldo”. Ooperi esiettekandest, mida 24. veebruaril 1711 Londoni Queens Theatres juhtis helilooja ise, möödus tänavu 300 aastat.
EMTA ühisproduktsiooni „Rinaldo” lavastab Liis Kolle, dirigeerib Toomas Vavilov, kunstnik on Lilja Blumenfeld (külalisena Eesti Kunstiakadeemiast), koreograaf Anu Ruusmaa ning muusikaline juhendaja Ene Rindesalu.
-
Corelli Music tähistab emadepäeva 8. mail kell 19 Rootsi-Mihkli kirikus kauni kontserdiga, kus saab Eestis esmakordselt kuulda metsasarvekontserte barokiajal levinud naturaalsarvel. Kontserdi peaesineja on selle haruldase instrumendi, naturaalsarve meister Teunis van der Zwart Hollandist. Kontsert lõpetab Hollandi nimeka naturaalsarvemängija, dirigendi ja õppejõu kahepäevase meistrikursuse Eesti muusika- ja teatriakadeemias.
