-
Andres Langemetsa hiljutises toetusavalduses (Sirp 7. X) nn kommarite ahjuajajatele austati mind tiitliga “Laari-vihas marutaudistunud ühiskonnauurija”, kes “vajab süsti”. Vastulause vajadus minu isiku seisukohast võiks ära langeda. Langemetsa kasutatud väljendusviis diskrediteerib end piisavalt ja kogu kirjatöö suhtes võttis Eesti avalik arvamus nii üheselt eitava seisukoha, et pani Andres Langemetsa avalikult nördimust väljendama. Langemetsa pakutud neutraliseerimisettepanekute suunas viidati minu puhul juba nõukogude ajal, kui nn represseerivat meditsiini (karatelnaja meditsina) rakendati teisitimõtlejate…
-
Püüdes selgitada, miks sotsiaaldemokraatia pole nii sügavalt lõhestatud ja samas Põhjala vahetus kultuuriväljas asuvas Eestis ikka veel korralikult jalgu alla saanud, viidatakse enamasti partei väidetavale oportunismile ? panusele minimaalriiki ehitanud Reformierakonna valitsuste võimuleaitamisel. Mida reformarite juhitud koalitsioonides on ära tehtud, seda on reavalijale raske selgitada. Jutt sotside pingutustest kõlab paraku sama veenvalt kui mõne tippkommunisti oma sellest, kuidas ta EKP abil vene võimu õõnestas. ?Lihtne valija? tahab näha selget profiili,…
-
Max Jakobson, XX SAJANDI LÕPPARVE. Tõlkinud Joel Sang ja Maimu Berg. Tallinn Vagabund, 2005, 896 lk.
Max Jakobsoni nimi ei vaja Eestis tutvustamist. Samas juba viide, et meie ?sajandi lõpparve? komisjoni Eestis juhib Max Jakobson, tõrjub vähemalt avalikud kahtlused, et Eesti tegeleb mineviku kinnimätsimisega. Kuid ajaloole võib vaadata ?kas raevus tagasi? või mõningase kergendusohkega ? et nüüd on see möödas. Jakobsonil pole kohustust arvata, et Soome juhid on teinud alati ja…
-
Kodakondsuspoliitika vaatenurgast tahaks eestlane korraga olla ja mitte olla Euroopa Liidu liige
Viimased nädalad on olnud Euroopa tuleviku seisukohalt kui mitte vapustavad, siis vähemalt dramaatilised. Ühtäkki oleks nagu püsti tõusnud see tee, mis tundus endastmõistetavana või isegi paratamatusena. Diagnoosid ulatuvad sisepoliitiliste arvete klaarimisest ja tähtede halvast seisust viideteni Euroopa Liidu kui projekti olemuslikule defitsiidile. Nn euroskeptikutel on vähemalt formaalselt põhjust rõõmustada: Euroopa põhiseaduse lepingu ajutinegi karilejooksmine peatab protsessi, mida nad on…
-
Kehv uurimus Soome mõjudest nõukogude Eestile toob ometi esile mitmeidki huvitavaid seiku
Mati Graf, Heikki Roiko-Jokela, VAARALLINEN SUOMI. SUOMI EESTIN KOMMUNISTISEN PUOLUEN JA NEUVOSTO-VIRON KGB-N SILMIN. Minerva, 2004.
-
Soome õppetund Eestile
Max Jakobson. TALVESÕJA DIPLOMAATIA. Soome keelest Olavi Teppan. Tänapäev 2004, 384 lk.
-
Lugedes läinud nädala Sirbist Eesti lähiajaloo teemalisi artikleid (Vello Helk, Hendrik Arro), jääb vaid kahetseda, et ei vaielda argumentidega, vaid jõutakse kohe ideoloogilise võitluse valda, riputatakse silte (Naani, Maamäe jt tegevusega paralleelide tõmbamine) või minnakse lausa isiklikus (?end politoloogia professoriks tituleeriv?). Arutelu see edasi ei vii ja ajaloost õppida ei lase. Müütide vastu tuleb olla sedavõrd, kuivõrd õigustatavad vead võivad kord nõuda uusi ohvreid.
Aga nüüd lähemalt asjast: ma ?ei…
-
Poliitik, kes võtab inimestelt õiguse valida oma saatust, pole eksija, vaid kõrvutatav ajaloo võltsija või arstist mürgisegajaga
Nõukogude totalitaarse kontrolli kokkuvarisemine on toonud vähem uut Eesti kaasaja ajaloo uurimisse kui oodata võis. Seda toetab võrdlus Ida-Kesk-Euroopa riikide ajaloo uurimise kiire kaasajastumisega. On suur hulk poliitilise ja sotsiaalajaloo keskseid küsimuseasetusi, milleni Eesti postsotsialistlik ajalookirjutus pole veel jõudnud. Eesti postkoloniaalne ajalookirjutus on suuresti posttraumaline. See tähendab, et taaskehtestatakse vanu identiteeti loonud…
-
Erik Kuehnelt-Leddihn, Demokraatia analüüs. EYS Veljesto Kirjastus, Tartu.
Ligi 30 raamatut avaldanud Erik Kuehnelt-Leddihn ei esine selles raamatus kui süstemaatiline poliitika filosoof. Siis oleks raamat ehk jäänudki tõlkimata. Neid, kes suudavad läbi närida sadu lehekülgi arutlusi ja argumente, pole just palju. Aforistlik stiil ja esseistlik arutlusviis lubavad oodata, et poliitika filosoofia mõnedest sõlmküsimustest aimu saanute arv lähitulevikus kasvab. Ma ei ole aga kindel, kas neist saavad tingimata tegelikud vabaduste toetajad.…
