-
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 29. mail kl 18–20 toimuv helikoosolek tegeleb raadioga, uurides seda kui objekti, instrumenti ja mälu.
Helikoosolekute tavapärase võõrustaja Patric McGinleyga liitub kirjanik, kirjandus- ja muusikakriitik ning Eesti Kirjandusmuuseumi teadur Sven Vabar. Sven tutvustab raadioteemalisi arhiivisalvestisi ning arutleb nende tähtsuse üle tema elus.
Sveni Vabar:
Ma esitlen raadiohääli oma lapsepõlvest Elvas ajavahemikul umbes 1981–1984. Minu vanavanematel oli tohutu suur lampraadio Minija 2, mis oli toodetud 1962.…
-
Muuseumid kutsuvad osalema suvemängus „Otsi! Leia! Avasta!“, mis kestab terve suve – 18. maist 25. augustini. 50 muuseumi üle Eesti ootab külastajaid kaasa lööma mitmesugustes tegevustes ja võitma huvitavaid loosiauhindu.
Peaauhindadeks on nädalavahetus neljale Alatskivi lossis koos majutuse, õhtu- ja hommikusöögi, giidituuri ja savikoja külastusega ning kahepäevane taluromantikapakett Maria talus Pärnumaal majutuse, õhtusöögi, pikniku ja ratsutamise või hobusesõiduga.
Mänguga loodetakse saavutada, et külastajad teadvustaks senisest enam muuseumi kui toredat ajaveetmiskohta, jääks sinna…
-
Kes on vanausuline? Mis on suuliim? Kust tulid ja kuhu kadusid baltisakslased? Millest kõnelevad mustrid? Millised on minu juured ja kuidas need mind mõjutavad? Miks teistsuguste juurtega inimesed mõtlevad teistmoodi? Nendele ja paljudele teistele küsimustele leiame 10.–14. juunil 2013 üheskoos vastused linnalaagris „Kirju-mirju Eesti“.
Viiepäevases linnalaagris õpitakse praktilise tegevuse kaudu tundma Eesti kirevat vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. Laagri ajal viivad väljasõidud osalejaid tutvuma siinsete omakultuuridega. Sõidetakse külla vanausulistele, setudele ja mulkidele,…
-
Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) näitusel „Korraks koju“ on esindatud valik 20. sajandi algupoolel muuseumi kogudesse kuulunud esemeid, sealhulgas teoseid tuntud eesti ja baltisaksa kunstnikelt.
20. sajandi algusaastatel kuulus Eesti Rahva Muuseumi prioriteetide hulka ka eesti kunsti kogumine ja selle tutvustamine – esimesed selleteemalised arutelud toimusid juba asutamiskoosolekul 1909. aastal. Rahalise kitsikuse tõttu, mis takistas kunsti ostmist, sai alguse tava kunstnike töid näitustel välja panna, mis jätkus ka…
-
Eesti Rahva Muuseum esitleb raamatut saja aasta taguse päevapiltide kogumisaktsiooni parimatest töödest
Eesti Rahva Muuseumil valmis Friedrich Kohtitsky „Päevapildiraamat”, mis tutvustab harrastusfotograafi ja koolimehe Friedrich Kohtitsky (Priidu Kohava) fotopärandit Eesti Rahva Muuseumis ja tema 1912. aasta päevaraamatut.
Kohtitsky osales 1912. aastal Eesti Rahva Muuseumi korraldatud kodumaa päevapiltide võistlusel, pälvides II auhinna (I auhinda välja ei antud). Ka päevaraamatu sünniloole andis tõuke muuseum, suunates ärksaid noori vanavara suurkogumisele. Päeviku lehekülgedelt kumab sajanditagune argielu…
-
25 aastat tagasi, 15. aprillil 1988 toimus ERMi näitusemajas Eesti muinsuskaitseklubide viienda kokkutuleku ehk Tartu muinsuskaitsepäevade raames rahva- ja esemerohke käsitööoksjon muuseumi toetuseks. Toonast oksjonit meenutame sarnase ettevõtmisega 19. aprillil kl 17 ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu), kus oksjonihaamrit hoiab ka toonaste muinsuskaitsepäevade üks eestvedajaid muuseumi direktor Tõnis Lukas.
Heategevuslikul oksjonil lähevad haamri alla vaibakunstnik Anu Raua vaip, skulptor Endel Taniloo terrakotaskulptuur „Emalikkus“, klaasikunstnik Maie-Ann Rauna klaaslind ja vaas ning…
-
Eesti Rahva Muuseum tähistab koostöös MTÜ Fenno-Ugria Asutuse ja ersa kultuuriühinguga Sjatko neljapäeval, 18. aprillil kell 17 ERMi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) ersa keele päeva.
Hõimuõhtul on külas ersa rahvusliikumise liidrid Mordvamaalt, näha saab puuskulptuuride näitust ja filmi.
Õhtu algab ersa rituaalse palvusega. Ersade tänapäevast olukorda ja kultuuri tutvustavad rahvusliikumise liider, injazor Kšumantsjan Pirguž (Grigori Mussaljov), ansambli Toorama juht Andrei Romaškin ning skulptor Pjotr Rjabov. Andrei Romaškin ja Natalja Abrossimova esitavad…
-
Eesti Rahva Muuseum tähistab koos Eesti Muinsuskaitse Seltsi, EV 95 ja kultuuripärandi aasta meeskonnaga aprillis veerandsajandi täitumist Tartu 1988. aasta muinsuskaitsepäevade toimumisest. Kui 25 aasta eest oli üks muinsuskaitsepäevade paljudest nõudmistest Raadi vabastamine Nõukogude sõjaväest ja ERMi tagasikolimine Raadile, siis seekordsed muinsuskaitsepäevad lõpevad Eesti Rahva Muuseumi uue hoone nurgakivi panekuga Raadil.
Kogu 1988. aasta jooksul toimus kõikjal Eestis kümneid üritusi, mis tõid meid Eesti Vabariigi taastamisele lähemale. Tartu muinsuskaitsepäevadel oli sinimustvalge…
-
Eesti Rahva Muuseumi Postimuuseum avas Wiiralti 115. sünniaastapäeval, 20. märtsil Eesti kuulsaimale graafikule pühendatud näituse „Eduard Wiiralt 115“.
Looja eest räägib tema looming. Kunstnikuna oli Eduard Wiiralt nii tehniliselt kui ka temaatiliselt mitmekülgne: meisterlik erinevate graafikatehnikate kasutamisel, viljeles figuraalset kompositsiooni, portreed, loomade ja maastiku kujutamist, natüürmorti. Kunstniku loomingulise pärandi moodustavad ligi 4000 joonistust ja üle 400 estambi.
Avatav näitus koosneb tartlaste erakogudest pärinevatest Wiiraltiga seotud trükistest ning Wiiralti pisigraafikast. Eksponeeritud on nii…
-
Multidistsiplinaarne näitus „Nõukogude lillelapsed: 70ndate psühhedeelne underground“ dokumenteerib ja analüüsib mitteametlikku noortekultuuri ning esitleb alternatiivset Eesti mõttelugu, keskendudes hipiliikumise ilmingutele Nõukogude Eestis. Näitus on avatud Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas (J. Kuperjanovi 9, Tartu) 15.3.–4.9.2013.
Hipiliikumine Nõukogude Eestis ei olnud selgepiiriline nähtus, vaid pigem ajastupõhine vool, plahvatuslik noortekultuur, milles väljenduv elutunnetus võis ühendada nii hulkurit kui akadeemikut. Nõukogude võimule piisas aga pelgalt hipilikust riietusstiilist, pikkadest juustest või liiga heast rokk-kontserdist, et näha…
