-
Rannarahva Muuseumis uus näitus „Stopp! Piiritsoon“ räägib sellest, kuidas rannarahvas merest 50 aastaks lahku löödi. See on lugu Eestimaa rannarahva elust nõukogude impeeriumi piirijoonel ning pilguheit rannakülade saatusele peale Eesti Vabariigi okupeerimist 1940.aastal. Näitus on avatud novembrikuuni.
„Randlased, kes on oma pika ajaloo vältel olnud välismaailmale kõige avatum osa Eesti elanikkonnast, jäid oma eluringiga otse raudse eesriide hammasrataste vahele ja suur osa nende traditsioonilisest kultuurist on jäänud pelgalt ajaloomälestiseks,“ tutvustas Rannarahva…
-
27. juuliks pannakse Viimsi Rannarahva Muuseumisse püsti nõukaaegne suvila koos lugude ning sisustusega, mis on osa näitusest „Puhkusepakett minevikku“. Suvila sisustamisel oodatakse kaasa lööma kõiki, kel on laenuks anda põnevaid ajastutruid esemeid või mõni hea plaan, kuidas suvila veel originaalsem välja näeks.
„Tahame luua täiusliku nõukogudeaegse suvemaja – selleks aga vajame kõigi kaaskodanike abi, kel on endal olnud või on äkki praegugi taoline suvila olemas ning kes raatsiks ka Rannarahva Muuseumile…
-
Tallinna lähedal meres asub üks tähelepanuväärne saar, Naissaar, mis on tavaliselt tuntud eelkõige tänu erinevatest ajalooperioodidest pärit militaarmälestistele.
Vähem teatakse aga, et lisaks sõjaväelastele elas sellel looduskaunil saarel ka palju tsiviilelanikke.
Naissaarel elanud kalurite ning lootside kogukonda on aja jooksul Naissaarelt korduvalt minema saadetud. Elanikkond pidi taganema sõjaväeliste vajaduste ees. Ometigi tuldi Naissaarele ikka ja jälle tagasi ja 19. sajandi lõpul oli Naissaare kogukond tõusnud oma elatustasemelt linnakodanikega samale pulgale. Saarel räägiti…
-
Täna, 22.novembril avatakse Rannarahva Muuseumis näitus tublidest ja ilusatest Naissaare naistest, kes erinevatel aegadel on oma olemusega saareelule palju juurde andnud.
„Naissaare naised pidid argipäeval merel ja rannas mehe eest väljas olema, kuid peale tööd tõmbasid nad piduriided selga ja moondusid imekauniteks daamideks,“ sõnas Rannarahva Muuseumi teadusjuht Maivi Kärginen. „Näiteks pisikene Maria Klamas ehk pisumamma, keda hüüti ka Jullimammaks, suutis ükskord koguni suure parklaeva Tallinna sadamasse lootsida. Vabal ajal kattis tema…
