-
Näitus „Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik” Kumus kuni 30. XII. Kuraatorid Rael Artel, Hilkka Hiiop, Kati Ilves ja Eha Komissarov.
Kunstisaalide sisu on muutunud. Nähtamatu, ajutise, protsessipõhise ja esemetu kunsti rohkus kunstinäitustel on mõistetav ajal, mil tugevneb vastuseis materialistlikule, tarbimiskesksele ja kommertslikule kultuurile. Kuid see on tekkinud ka kunsti enese loogika tulemusena viimase viiekümne aasta jooksul, mil üha rohkem on väärtustatud ideed ja kunstitegu traditsioonilise füüsilise kestata.
Kaks küsimust
Tänapäeval on materiaalsusest eemalekaldumise…
-
Loomerahvas on pöördunud säästuveinide manustamisele köögitaburettidel.
Dokumentaalfilm „Vaeste kirjanike maja” (Filmivabrik 2012, 52 min), autor Manfred Vainokivi, monteerija Kersti Miilen, helirežissöör Ivo Felt, produtsent Marju Lepp. Esilinastus 18. X kinos Artis.
Peale aadressi Koidu 84 Google Mapsi Street View’ga külastamist, seal kõrval Uue Maailma seltsimaja kortsus sildi nägemist, tekkis arusaam Manfred Vainokivi „kirjanike maja” asukohast. Filmi atraktiivsus ja meeleolu jõuab vaatajani treileri kaudu, kus kaamera takseerib loigus lebavaid melanhoolseid õunu, vettinud diivanit,…
-
Melanhoolia on poeetide ja kunstnike inspireerivaim seisund, mida peetakse ka esteetiliseks emotsiooniks. Lars von Trieri kurbmagus ja apokalüptiline „Melanhoolia” väljendab nii autori depressiooni ajal kogetut kui ka tema kunstnikuseisukohta. Auteur’i-film, nagu teisedki Trieri linateosed.
Vaevalt saaks kunstnik ette võtta ambitsioonikama teema kui „Melanhoolias”. Ja vaevalt oleks arvustaja jaoks paremat maiuspala kui sõnavõttu väärt „Melanhoolia”. Trieri töö puhul tuleks paraku murda väljapoole domineerivat natsidiskursust, mis on filmi läbipaistmatu kihiga katnud, ja selle…
-
Kunstifestival „Seanahk 3” Haapsalus 29. juulil, kuraatorid Jaan Toomik ja BBB Johannes Deimling.
Alustades üldistuste ja teadaoleva nentimisega ning otsustades külastajate hulga ja positiivse reaktsiooni alusel, mida Jaan Toomiku korraldatav „Seanahk” vaatajates tekitab, tabab üritus kunstiinimeste suvist vajadust kokku saada. Vanem seltskond koges seda 1990ndate alguses, mil kunstielu hakkas üle traditsioonilise kunsti äärte valguma ja perifeerias ning looduses aset leidma.
-
Andrus Kasemaa juubeliaasta sai alguse Võrust
Andrus Kasemaa joonistustel ja maalidel on näha inimesi. Tema piltidesse voolab maailm vahetult ja teeskluseta. Tulemuseks ei ole maailma peegeldus, vaid selle ümbertöötlus kujundeiks ja olukordadeks, mis moodustab uue maailma. Tegu on reaalsuse maagi rikastamisega ja sündmuste väljapuhastamisega. Kasemaa laseb ootamatustel kätt juhtida, mõtlemata piltide võimalikule sisule. Sõnad ei suuna kunsti, ratsionaalsuse mängutulekul pildimaterjal muutub.
Kasemaa biograafia oluline fakt on seotud kunstikabineti juhatajaks saamisega Kaljo…
-
Pärnu rahvusvaheline filmi ja video festival „Fideosupermarket” 23. ja 24. X.
Septembris sattusin ühe Saksa linna ostukeskuses neljapäevaõhtusele atraktsioonile. Pärast moeetendust lükati poodiumile läbipaistev poolkerakujuline vann. Sinna hüppas liibuvas trikoos akrobaatiline võimlejanna. Ta väänles supermarketi külastajate silme ees meisterlikult vanni serval ja vees, tegi kätelseisu ja saltosid muusika saatel, kukutas end kõrgelt. Vaatemänguline, meisterlik ja virtuooslik, kuid veider, et ostukeskuses.
-
Anonymous Bohi näitus Tartu Kunstimajas kuni 30. VII .
Anonymous Boh tegutseb aastaid raamidevälisel territooriumil, kus kunstiobjekt on lakanud olemast füüsiline teos. Performance-grupi Non Grata kureerimine tähendab omamoodi koolkonna loomist, mida on iseloomustanud paljaste kehade performance’id juhuslikes keskkondades ja interjöörides.
-
Kaljo Põllu näitus „Abstraktsuse mõtestamine” Tallinna Kunstihoones kuni 13. VI, kuraator Reet Varblane.
Kaljo Põllu oli legend eluajal, nii võiks liialdamata ütelda. Kui puutusin ülikooli ajal 1980ndate alguses kokku Tartu ülikooli kunstikabinetiga, saatis Põllu vari ka toonaseid tegemisi. Visaritest oli möödas vaid kümnend, kuid nähtusest räägiti kui haruldasest ajaloolisest fenomenist, mille eesotsas oli muidugi Põllu. Kunstikabinet mängis rolli toonaste „mitteERKI” kunstnike ja Tartu ülikooli kunstiajaloolaste kooskäimise ja kunstitegemise kohana. Sellel oli…
-
Pärnu filmi- ja videofestival detsembris 2009.
Pärnu 15. videofestivali raames esitasid installatsioone ja videoid Silja Saarepuu ja Villu Plink, Ville Karel Viirelaid, Remo Randver, August Künnapu, Andrus Joonas, Jan Berg, Hille Karm, Hans Gunther Lock, Liina Vedler, Alar Raudoja, Ulla Juske, Nora Särak, Mart Vainre, Kristin Orav, Regina Kuningas, Jasper Zoova, Anonymous Boh, Taje Tross, Rait Rosin ja Artišok TV : Maarin Ektermann, Margus Tamm, Elnara Taidre, Liisi Eelmaa, Indrek Grigor.…
-
Euroopa kultuuripealinn elektroonilise kunsti ja natsionaalsotsialistliku minevikutaaga vahel
Selle aasta „Ars Electronica” oli kolmekümnes, teemaks „Human Nature” ehk „Inimese loomus”. Sissejuhatuses nenditakse sisenemist uude ajastusse – antropotseeni (anthropocene). Ajastut iseloomustab inimkonna suur ja tagasipöördumatu mõju meie planeedile: elanikkonna kasv, kliimamuutused, keskkonna saastamine ja suundumine kosmosesse. Nagu 30 aastat tagasi, kuulutas „Ars Electronica” endiselt oma huviks kunsti, tehnoloogia ja ühiskonna probleemid. Festivali kohustuslikud osad olid näitused, konverentsid, etenduslikud sündmused, millest suurim oli…
