Toeta

Rait Avestik

  • Kas käest lastud integratsiooniakt?

    Kas käest lastud integratsiooniakt?

    Südalinna teatri „Ta peab lahkuma“ on turvaline ja mõõdukalt teravgi suhtekomöödia, mis ei ole asetatud kuskile salongi või magamistuppa, vaid üsna realistlikku klassiruumi.

    Rait Avestik
    4 minutit
  • ,

    Vabatahtlik isolatsioon rahvarohkel teatriekspeditsioonil

    Ühega läheb keskmiselt kaks aastat. Aja paneb käima idee tekkimine, õigemini, otsustamine, kas seda teha või mitte. Idee tekkimise või tekitamise ja tööle hakkamise vahel võib olla paar päeva kuni paar kuud. Või mis töö – rännak, valdavalt seikluslikki, kahtlemata piitsutus (ja mitte ainult enda), vabatahtlikult võetud kohustus millegi ja kellegi ees ning muudki. Aeg läheb lukku paar nädalat pärast raamatu esitlust – umbes selline on aeg, mis kulub, et…
    Rait Avestik
    4 minutit
  • Ideaalse ajastuse ja vormistuse paradoks
    Jaak Printsi esitatud majandusõppejõu juhtimisel arvutatakse välja, kui rentaabel on publikul rahalises mõttes etendusel viibida.    
      Siim Vahur

    Ideaalse ajastuse ja vormistuse paradoks

    Kuidas raha või selle puudumine mõjutab meie käitumist, vaadet endale ja elule üldse? Kas raha toob õnne õuele? Kust tuleb ja mida teeb majanduslik ebavõrdsus?

    Rait Avestik
    4 minutit
  • Väljalangemine pole väljaheitmine
    Miksteatri lavastuses „Oscar ja Roosamamma. Kirjad Jumalale“ innustab Roosamamma (Terje Pennie) Oscarit (Rauno Kaibiainen) omamoodi vaimsele kiirkasvule, mille käigus poiss elab kujutluses ühe päeva jooksul kümme aastat ning raporteerib sellest kõigest Jumalale.     
    Kaido Rannik

    Väljalangemine pole väljaheitmine

    Noor on vastuvõtlik, aga seejuures oma arvamusavaldustes poliitiliselt ebakorrektne. Sestap on teatris sellele publikusegmendile keeruline teda ennast peeglist näidata.

    Rait Avestik
    4 minutit
  • Kuritöö ja karistamatus
    Kui punnitada, võiks näha Susannas (Ingrid Margus, paremal) Juuditi (Henessi Schmidt) teist poolt. Kokku saaks ideaalse naise – nii maailma parandama kui ka oma lastele putru keetma.
    Siim Vahur

    Kuritöö ja karistamatus

    Andrus Kiviräha „Juuditis“ kaotab Olovernes pea, sest tema tõekspidamised on sajandivanused ning seal pole ruumi ei RMKga ega veel vähem mesilastega seonduvale.

    Rait Avestik
    5 minutit

  • Pildikesi peaaegu elulähedasest linnaelust

    Neli näitlejat toovad 14 pildis rohkem kui 20 tegelase kaudu vaatajani pealtnäha pikantsed, kohati naiivsed ja triviaalsedki, ent omamoodi vaimukad urbanistliku argipäeva episoodid.

    VAT-teatri „Tallinnville“, autor-lavastaja Helen Rekkor, dramaturg Mihkel Seeder, kunstnik Jaanika Jüris, helilooja Sander Mölder, valguskunstnik Sander Põllu, videokunstnik Sander Põldsaar. Mängivad Henessi Schmidt, Piret Krumm, Ago Soots ja Margo Teder. Esietendus 12. XI rahvusraamatukogu teatrisaalis.
    Helen Rekkori uuslavastus „Tallinnville“ manas justkui automaatselt ette mingid pildid või kogemused seoses…
    Rait Avestik
    3 minutit
  • Peatatud maailm Vanemuise draamatrupi näitel
    „Pangaröövi“ proovis tehtud fotole on püütud näitlejad Merle Jääger, Jürgen Gansen ja Aivar Tommingas ning lavastaja Ain Mäeots.
    Maris Savik

    Peatatud maailm Vanemuise draamatrupi näitel

    Fotoraamatus „dRAAMAT“ näeb teatri loomingulisi töötajaid proovides, lavale minekut ootamas, poseerimas mitmesugustes teatri ruumides, laval rollis, grimmitoas, suitsetamas, kolleegidega vestlemas.

    Rait Avestik
    6 minutit

  • Näidend Ugala sajast aastast

    Raamat „Ja sajandist on pikem päev“ koosneb arhiividokumentidest ning Ugala teatrit vaadeldakse argipäeva poolelt, lava tagant, töökojast, direktori kabinetist.

    Jaanuari algul Ugala teatri sajanda tegevusaasta puhul ilmunud raamat „Ja sajandist on pikem päev ehk Sada aastat Ugala argipäeva“ teatriuurija Ott Karulinilt on teatriloo raamatute seas kahes mõttes omanäoline.
    Nii vastutuse kui ka töömahu poolest võib saja-aastasest teatrist raamatu koostamine-kirjutamine mõjuda päris hirmuäratavalt, kuigi see hirm on või peaks…
    Rait Avestik
    3 minutit

  • Kõrvalseisja abivahend reele ronimiseks

    Ei saa välistada, et üsna kinnine intervjuuraamat avatud inimestest mõjubki avatud lugejatele vastuvõetamatu paradoksina.

    Umbes 20 aastat tagasi, kui hakkasin teadlikumalt teatrit vaatama, ei olnud veel Kanuti gildi saali (asutati 2002) ega Sõltumatu Tantsu Ühendust (2005, nüüd Sõltumatu Tantsu Lava ehk STL). Mõned aastad varem oli pandud alus eesti nüüdistantsule kui iseseisvale kunstiliigile. Kontseptuaalse nüüdistantsu pehmenduseks käibele võetud etenduskunsti mõiste laialdane kasutamine tuli samuti hiljem. Teatrivaatlejana kulgesin…
    Rait Avestik
    5 minutit
  • Hüppelaud ja koht, kus kõvasti tööd teha
    Kalev Kudu: „Tähtis on, et teatril oleks omas ajas, siin ja praegu, midagi öelda.“
    Kudrun Vungi

    Hüppelaud ja koht, kus kõvasti tööd teha

    Kalev Kudu: „Minu arust võiksid harrastajad teha küll kõike muud, mitte jäljendada kutselist teatrit. Pigem olgu see naiivne, aga nende endi nägu.“

    Rait Avestik
    5 minutit
Sirp