Pille-Riin Larm
-
Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu
Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“
9 minutit -
Kaanetekst
Tõnu Õnnepalu „Udu“
1 minut -
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVäike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
9 minutit -
Mirjam Parve Tõraveres. Sellest paigast kõnelevad mõnedki „Varjukeha“ read, näiteks need: „kusagil luksub õnnest üks lind / mu vari on vikatimees / kompostihunnikut koomale trampides / ületab mitmekordselt mind ennast / tutistan rehaga kulu …“Ruudu RahumaruElu pehme kõhualune
Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.
10 minutit -
Piisake Kariibi kirjandusmerest
„Mangroovi ületamises“ avalduvad Maryse Condé loomingu põhiteemad: kolonialismi taak, armastus, eelarvamused, ebausk, vägivald, surm.
3 minutit -
Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile
E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“, autori tõlge, 2018) ning romaanid „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, 2018) ja „Vaikne ookean“ („Tyyni otoksen“, tlk Outi Hytönen, 2023). Aareleid on õppinud Helsingi teatriakadeemias dramaturgiat, misjärel omandas Tallinna ülikoolis…2 minutit -
Maarja Kangro valib tõlkijana tekstid ja autorid sümpaatia alusel. „Vaatan, kas on natuke ka nõnda, et oleksin tahtnud niisuguse teksti ise kirjutada,“ selgitab ta. „Kas mul oleks hea meel, kui oleksin sellise teksti autor?“Piia RuberMissugune on õiglane tõlkija?
Maarja Kangro: „Kompromissitult õiglane tõlkija peaks vist püüdma vahendada selliseid autoreid, kes on teenimatult püünelt kõrvale jäetud, aga neid ei pruugi ma ju osata üles leida.“
4 minutit -
Terje Kuusik oli aastakümneid Loomingu Raamatukogu toimetaja. Foto on tehtud 17. I 2007 Tallinna Kirjanike Majas Loomingu Raamatukogu 50. aastapäeva tähistamisel. Vasakult: ajakirja toimetuse endine juht Jüri Ojamaa ja pikaaegne toimetaja Edvin Hiedel, toonane toimetaja Anu Saluäär, endine peatoimetaja Agu Sisask ja toonane toimetaja Terje Kuusik. Tema taga seisavad Mihkel Mutt, kes oli toona ajakirja Looming peatoimetaja, ja Toomas Haug, kes toimetab Loomingut tänini.Peeter Langovits / Postimees / ScanpixToimetajaauhind Terje Kuusikule
Selgunud on Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna tänavune laureaat. Auhinna on pälvinud Terje Kuusik.
Terje Kuusikut peetakse Eesti üheks professionaalsemaks toimetajaks, kindlasti on ta ka üks staažikamaid. Hariduselt on ta Tartu ülikooli lõpetanud inglise filoloog. Aastatel 1973–2011 oli Kuusik Loomingu Raamatukogu toimetaja ning on jätkanud toimetajatööd eri kirjastuste tarvis ka pensionipõlves. Ta on toimetanud mitusada raamatut, nii algupärandeid kui ka tõlkeid: tema töölauale on jõudnud peale inglise keele saksa, itaalia, prantsuse,…2 minutit
