Toeta

Pille-Riin Larm

  • ,

    Ajad muutuvad ja kirjandus koos nendega. Aga auhinnad?

    Kui eelarvamuslikud on eesti kirjandusauhinnad? Näide 14. märtsist.
    Emakeelepäeva tähistamise käigus antakse välja kaalukaid kirjandusauhindu, nagu Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnad (Tallinnas) ja Gustav Suitsu luuleauhind (Tartus).
    Suitsu auhind läks üle aastate naissoost autorile, Aliis Aalmannile. Seda on välja antud 21 korda, naissoost laureaate on nüüd 5,5 (ükskord läks auhind jagamisele kahe autori vahel). Mõne nädala eest tegi Aalmann koos Kai Kasega ajalugu ka Tuglase novelliauhinna saajana. Tore!
    Vastupidise pöördega said Tallinnas hakkama Eesti Kultuurkapitali…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Iga lugeja loeb

    Iga lugeja loeb

    Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu

    Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu

    Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • ,

    Päevakriitika

    Kõlab kulunult, aga toimetajat märgatakse siis, kui teda ei ole. See tähelepanek ei kehti ainult trükitud teksti puhul.
    Sügisest saadik tuntakse puudust Klassikaraadio „Gogolist“. Saate mõtlesid välja Maia Tammjärv ja Kaisa Ling. Nad tegid seda kolm hooaega, hästi tegid. Kuni jaksasid.
    Kuhu on kadunud Alvar Loog, küsivad Postimehe lugejad – mitte midagi ei olevat enam kultuurikülgedel lugeda. Jah, Loog tõi Postimehesse palju värskust ning ta elaan püsis kadestamisväärne ligi kuus aastat, kuid enam…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Kaanetekst

    Kaanetekst

    Tõnu Õnnepalu „Udu“

    Pille-Riin Larm
    1 minut
  • Väike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
    Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.         
     Alar Madisson / Eesti Kirjandusmuuseum

    Väike rahvas, suured kogud, toekas kultuur

    Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“

    Pille-Riin Larm
    9 minutit
  • Elu pehme kõhualune
    Mirjam Parve Tõraveres. Sellest paigast kõnelevad mõnedki „Varjukeha“ read, näiteks need: „kusagil luksub õnnest üks lind / mu vari on vikatimees / kompostihunnikut koomale trampides / ületab mitmekordselt mind ennast / tutistan rehaga kulu …“      
     Ruudu Rahumaru

    Elu pehme kõhualune

    Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.

    Pille-Riin Larm
    10 minutit
  • Piisake Kariibi kirjandusmerest

    Piisake Kariibi kirjandusmerest

    „Mangroovi ületamises“ avalduvad Maryse Condé loomingu põhiteemad: kolonialismi taak, armastus, eelarvamused, ebausk, vägivald, surm.

    Pille-Riin Larm
    3 minutit

  • Õpetajate toetuseks

    Nii leebe, nii ontlik. Teistsuguste sõnadega ei oska iseloomustada haridustöötajate hoiatusstreiki, mis toimub/toimus täna, 10. novembril. Ilmselgelt on püütud vältida õpilaste hariduslünki ja võimalikult vähe häirida perekondade rütmi. Tunniajane hoiatusstreik on pigem valitsusele mõeldud märguanne, väike sõbralik müks!
    Hoopis värvikamalt ja jõulisemalt streigivad Leedu õpetajad. Viis aastat tagasi hõivasid nad streigi käigus haridus- ja teadusministeeriumi hoone (ning sundisid ministri tagasi astuma). Tänavune streik kuulutati välja septembri lõpus. Õpetamise asemel hakkasid paljud…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
  • Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile

    Ponkala auhind Kai Aareleiule ja Piret Salurile

    E. W. Ponkala fond kuulutas 23. oktoobril välja oma tänavused auhinnad. Soomlaste tunnustuse pälvisid kaks eestlast: kirjanik Kai Aareleid ja tõlkija Piret Saluri.
    Kai Aareleid on kirjutanud nii luulet, proosat kui ka näidendi. Soome keeles on ilmunud Aareleiu luulekogu „Loe mind“ („Lue minua“, autori tõlge, 2018) ning romaanid „Linnade põletamine“ („Korttitalo“, tlk Outi Hytönen, 2018) ja „Vaikne ookean“ („Tyyni otoksen“, tlk Outi Hytönen, 2023). Aareleid on õppinud Helsingi teatriakadeemias dramaturgiat, misjärel omandas Tallinna ülikoolis…
    Pille-Riin Larm
    2 minutit
Sirp