Pille-Riin Larm
-
Autor ei tohi lahustuda oma tekstikangasse, vaid peab selles püsima teatavas valvelolekus otsekui võõrkeha, leiab Elo Viiding.Piia RuberMitte lihtsalt kirjanik, vaid Autor
Elo Viiding: „Kirjaniku kohus on olla päriselt sotsiaalselt tundlik, eetiline ja empaatiline, mitte kirjutada jaburusi või eluliselt ja sisuliselt läbi tunnetamata edevaid manifeste.“
5 minutit -
Liivi muuseum RupsilAhto Sooaru / Liivi muuseumHead Juhan Liivi aastat!
30. aprillil täitus 160 aastat Juhan Liivi sünnist. Sel puhul peeti Alatskivil konverentsi „Juhan Liiv eesti kultuuri keskmes ja maailmakirjanduse lävel“. Ettekandega esinesid Joonas Hellerma, Rahel Ariel Kaur, Tanar Kirs, Liina Lukas, Ene-Reet Soovik, Jüri Talvet ja Mart Velsker.
Seejärel kuulutati välja Liivi luuleauhinna tänavune laureaat. Kandidaatidena oli žürii esile tõstnud Sveta Grigorjeva („*võtta oma kehas“), Kruusa Kalju („*Ära hommikul päri, kellele helistatakse äratuskella“ ja „Mu isamaa apofaatiline (lohelaul)“), Lauri Sommeri…1 minut -
„Kehal on modernistlikus kirjanduses privilegeeritud roll: kirjandus kasutab inimese kehalist olu teatava antennina, et kinni püüda ümbruses levivaid afektiivseid meeleolusid ja nende kõikumisi,“ tõdeb Indrek Ojam.Piia RuberKirjandus, keha ja modernism
Indrek Ojam: „Stseeni ja afekti poeetika juhib meie tähelepanu hoopis teistele asjadele, kui me senini harjunud oleme olnud kirjandusest mõtlemisel.“
7 minutit -
Iga lugeja loeb
Triinu Tamm: „Loomingu Raamatukogu sõpruskond ja lugejad on mõtteline toimetuse osa, nende tagasiside ühismeedias või kohtumistel on meile vajalik peegel.“
9 minutit -
Euroopa meister on küll tore olla, kuid tähtis on miski muu
Joonas Veelmaa: „Tähtis on see, et teos läheks inimesele korda. See on parim asi. Võitja nime ei mäleta järgmisel aastal keegi.“
9 minutit -
Kaanetekst
Tõnu Õnnepalu „Udu“
1 minut -
Piret Voolaid on Eesti Kirjandusmuuseumis töötanud kolmkümmend aastat, nüüdseks aasta jagu ka direktori ametis. Hariduselt on Voolaid folklorist: ta on kaitsnud Tartu ülikoolis doktorikraadi eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. Kirjandusmuuseumi kolm arhiivi on tema veendumuse kohaselt eesti vaimse kultuuri rikkaim varasalv tänu teadlastele ja arhivaaridele, kes selle ainese elama panevad.Alar Madisson / Eesti KirjandusmuuseumVäike rahvas, suured kogud, toekas kultuur
Piret Voolaid: „Kirjandusmuuseum ei vastuta ainult eesti rahva juurte ja identiteedi eest, vaid meie arhiivides on ka Eesti väikekultuuride ja hõimurahvaste materjali.“
9 minutit -
Mirjam Parve Tõraveres. Sellest paigast kõnelevad mõnedki „Varjukeha“ read, näiteks need: „kusagil luksub õnnest üks lind / mu vari on vikatimees / kompostihunnikut koomale trampides / ületab mitmekordselt mind ennast / tutistan rehaga kulu …“Ruudu RahumaruElu pehme kõhualune
Mirjam Parvele on keel elusorganism, inimeste ühendaja ja rõõmuallikas: isegi pealtnäha tühjas sõnamulinas võib peituda vahvaid poeetilisi killukesi.
10 minutit
