$menuu_nimi: Telli_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: vertical
$menuu_nimi: Ulemine_menuu $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
$menuu_nimi: Ulemine_paremal $submenu_hover: $submenu_direction: horizontal
Pille-Riin Larm
-
Kirjanduskriitika auhinna esimesed kandidaadid
Kevadel küsis Sirp kriitikateemalises erinumbris (27. III) muu hulgas, kas eesti kirjanduskriitika vääriks oma auhinda. Vastus on mõistagi jah, mistap tegin samas üleskutse see asutada, et teadvustada kirjanduskriitika rolli ning seada eeskujusid.
Mõeldud, tehtud. SA Kultuurileht väljaannete kriitikatoimetajate asutatud auhind kannab ühe silmapaistvama eesti kriitiku auks Ants Orase nime. See määratakse ühe aasta jooksul (oktoobri lõpust oktoobri lõpuni) ilmunud parima arvustuse või ülevaate eest eesti keeles ilmunud kirjandusteos(t)e kohta.
Žürii koosseisus Brita Melts,…1 minut -
Saage tuttavaks – Eesti esiprõmmija!
Luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlusel astub võistlustulle Merily Porovart.
19. kuni 21. novembrini peetakse Tartus Vilde Tervisekohvikus ühtaegu „Hullunud Tartu“ festivali ja luuleprõmmu Euroopa meistrivõistlust. „Hullunud Tartu“ ühendab juba traditsiooniliselt kirjanduse, kunsti ja muusika. Luuleprõmm on nähtus, kus luuletajad loevad võidu peale oma tekste, kuid erinevalt eelvoorudest, kus parima valis publik, hindab neid finaalis žürii. Osalejaid on 16 riigist.
Eestit esindab meistrivõistlusel Saaremaalt pärit Merily Porovart, kes sattus prõmmurattasse kultuuriakadeemia…1 minut -
Eesel elevanti alla ei neela
Eesti Kirjandusmuuseumi kummitab projektipõhine rahastus.
Novembrikuus tähistab Eesti Kirjandusmuuseum 75. tähtpäeva. Kirjandusmuuseum sündis, kui see eraldati Eesti Rahva Muuseumist, mis tähendab, et enamik muuseumi osakondi – arhiivraamatukogu, rahvaluule arhiiv, kultuurilooline arhiiv, folkloristika osakond – on vanemad kui asutus ise.
Tähtpäev annab põhjust kirjandusmuuseumi töötajatelt küsida, millega muuseum praegu tegeleb ja kuhu triivib. Vastused on sümptomaatilised ning annavad vihje, miks on viimastel aastatel kadunud etnomusikoloogia osakond ja lõppenud kultuuri- ja kirjandusteooria…5 minutit -
Kuidas teha Jürgen Rooste selg prügiseks?
(:)kivisildnik on kirjutanud funktsionaalse luuletamise käsiraamatu.
Neil päevil tuleb (:)kivisildnikult trükist õige pretensioonika pealkirjaga teos, „(:)see õige luuleõpik“. Uurisin autorilt, millega tegu.
Kõik kõvemad kirjamehed avaldavad viimasel ajal kirjandusõpikuid. Mis oli sinu „(:)selle õige luuleõpik“ impulss?
(:)kivisildnik: Ma olen väsinud inimestest, kes ei oska luulet kirjutada ega lugeda, sealhulgas auväärsetest luuletajatest, luuleekspertidest ja kriitikutest. Kirjutasin õpiku, et lugupeetavad ei saaks öelda, et neile ei selgitatud, et neid ei teavitatud, et polnud…3 minutit -
Salongid ausse!
Eelmise aasta luuleelu üks meeldivamaid teateid oli see, et Rein Raud on Käsmus käima lükanud konverentsi tunnustega väikese festivali. Pärast 25. kuni 27. septembrini teist korda aset leidnud „Käsmu sügist“ tuleb täpsustada, et selles on ka midagi väga salongilikku.
Kava oli tänavu endine: kahel õhtul olid kavas florileegiumide ettelugemised, kirjutati ühiselt rengasid ning esineti Käsmu meremuuseumis, mis on ju ka õigupoolest ühe mehe (Aarne Vaigu) salong. Üles astusid Karl-Martin Sinijärv, Veronika…2 minutit -
Loomingu toimetajad Indrek Mesikepp ja Maiga Varik.Toomas HaugNii vähe kui võimalik, nii palju kui vajalik
Keeletoimetajate olemasolu on eriti oluline lastekirjanduse, ajalehtede ja ajaviitekirjanduse puhul.
3 minutit -
Magistriõppe roll tuleks uuesti mõtestada
Liina Lukas: „Kunagi pole humanitaarne magistriõpe olnud nii põnev ja võimalusterohke kui praegu Tartus.“
Humanitaarteadustes mullitab. Ülikoolid üritavad kohaneda nn Bologna süsteemile (3+2 õppeaastat) ja tasuta kõrgharidusele ülemineku tagajärgedega. Potentsiaalsete tudengite arv väheneb. Mõne eriala spetsiifikat ei näi mõistvat haridus- ja teadusministeerium, mõnel erialal napib huvilisi.1 Möödunud nädalal esitletud Gunnar Oki ettekanne ilmus igal juhul äreval ajal.2
Olukorrast Tartu ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudis ning sellest, mida on…7 minutit -
Mikita viis koju Jan Kaus
Imelik on kirjutada, et laupäeval Rupsil Liivi muuseumis jälle mingit üritust peeti, aga nii see on. Tuleb kirjutada, sest üritusel oli tuuma: valiti 2015. aasta parimat eesti kirjanikku.
Viieaastane traditsioon on nüüdseks kasvanud festivaliks. Tänavu kandis see alapealkirja „Paiga vaim ja ruumi poeetika“. Järgneb esinejate loetelu, mida lugeja ei peaks vahele jätma, vaid mille üle tuleb rõõmustada, sest eelmisel aastal pretendeeris aasta kirjaniku tiitlile ainult üks autor. Seekord astus üles koguni…3 minutit -
Märkamatu väärtuslik töö
Toimetajaauhinna kandidaate saab esitada 1. septembrini.
Eesti Kirjanike Liit asutas hiljuti Edvin ja Lembe Hiedeli nimelise toimetajaauhinna. On sümboolne ja kõnekas tõik, et selle kutsusid ellu kirjanikud ja tõlkijad, kes töötavad toimetajate ja keeletoimetajatega kõige tihedamalt koos ning oskavad hinnata nende panust hea teksti sünni juures. Lähemalt räägib toimetajaauhinna žürii liige Triinu Tamm.
Kuidas kujunes arusaam, et on vaja luua keeletoimetajaauhind?
Triinu Tamm: Eestis on olnud tugev ja pikaajaline tekstitoimetamise traditsioon, seda…2 minutit -
Peipsiveere loteriivõidud
Eelmises Sirbis kirjutas (:)kivisildnik maapiirkondade kultuurielust ning võrdles seda loteriiga. Kui pilet võidab ehk maal tehakse asiste (kultuuri)inimeste eestvedamisel midagi peale simmani, tema sõnul talupoegade ülestõusu ei tule: „Ega maal kultuuriviha ei ole.“
Seda, et see nii võib olla ja et kohalikud kirjanduslikud loteriivõidud paeluvad kaugemalt tulijaidki, tõestavad mitmel pool hea hooga tegutsevad suvised kirjanduslikud ettevõtmised. Tunnustada tuleb näiteks juba mitmendat aastat Pärnumaal Tahkuranna vallas Kosmonautika keskuses, pealtnäha kõige ebatõenäolisemas paigas…1 minut
